Loe, kuidas riik põhjendab Euroopa Inimõiguste Kohtule, miks peaks Delfi süüdi mõistma
17-liikmeline suurkoda vaatas uuesti läbi kaebuse, milles Euroopa Inimõiguste Kohtu seitsmeliikmeline koda oli teinud ühehäälse otsuse 10. oktoobril 2013, teatas välisministeerium.
2013. aasta otsuses asus Euroopa Inimõiguste Kohus seisukohale, et Eesti riik ei ole rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 10 (sõnavabadus) sellega, et leidis, et AS Delfi peab vastutama oma internetiportaalis avaldatud au teotavate kommentaaride eest.
Nimelt oli Riigikohus 10. juuni 2009 otsuses (tsiviilasi 3-2-1-43-09) leidnud, et AS Delfi vastutab võlaõigusseaduse alusel au teotavate kommentaaride eest solidaarselt nende postitajatega, sest ta on loonud kommenteerimisvõimaluse ja kutsub oma internetilehel ise inimesi üles aktiivselt kommenteerima.
Eesti riik väljendas tänasel istungil seisukohta, et Euroopa Inimõiguste Kohtu 10. oktoobri 2013 otsus oli põhjalik, põhjendatud ja õiglane.
Esiteks rõhutas Eesti riik, et tegemist ei ole kõikide internetiportaalide suhtes tehtava pretsedendiga, nagu väidab Delfi.
Tuleb vahet teha informatsiooniühiskonna teenustel, mille suhtes kehtivad infoühiskonnateenuse seaduses ette nähtud vastutuse piirangud, ning muudel teenustel, mille suhtes kohaldatakse tsiviilõigust. Juhul, kui teenusepakkuja ei ole pelgalt neutraalne ja passiivne, vaid aktiivne, nagu Delfi käesolevas asjas, vastutuse piirangud ei kohaldu ning ajakirjandusväljaanne vastutab üldalustel kolmandate isikute isikuõiguste rikkumise eest. Nimetatud kohtuasi ei puuduta seega sotsiaalvõrgustikke ega blogisid või mis tahes muid platvorme, mille tegevusele võib sõltuvalt asjaoludest kohalduda ka vastutust piirav eriregulatsioon.
Riigil ei ole alust kirjutada uudisteportaalidele ette, milliseid meetmeid viimased peavad võtma, et tagada erinevate õiguste – st nii sõnavabaduse kui ka eraelu kaitse. Kohaldatavate meetmete otsustamine on iga portaali otsustada, ent kui meetmed jäetakse üldse võtmata või ei võeta piisavaid meetmeid, peab arvestama kaasneva vastutusega.
Nii Eesti kohtud kui Euroopa Inimõiguste Kohtu seitsmeliikmeline koda leidsid, et kahjustatud isikule interneti 24/7 monitoorimise kohustuse panemine oleks ebaproportsionaalne. Seega pidi uudisteportaal, kes oli suurema majandusliku kasu huvides loonud kommenteerimissüsteemi, mis ei nõudnud kasutajate identifitseerimist ning tegi seega sisuliselt võimatuks tegelike kommentaatorite tuvastamise, võtma muid meetmeid isikuõiguste kaitseks. Sõltumata sellest, millises vormis ajakirjandust tehakse, kaasneb sõnavabadusega igal juhul sellega samaväärne põhiseadusest tulenev kohustus austada teiste isikute õigusi.
Au teotavad ja solvavad kommentaarid on ühtviisi keelatud nii trükiajakirjanduses kui internetis. Samas ei ole kohtuasja raames räägitud ei kommentaariumide sulgemisest ega anonüümsete kommentaaride keelamisest.
Eesti riik palus Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkojal nõustuda riigisiseste kohtute ja koja otsusega.
