Lambot lausus, et eelmisel nädalal palus Pealinna ajakirjanik temalt intervjuud. Lambot oli selle andmisega nõus tingimusel, et ta saab selle enne avaldamist üle lugeda. Ajakirjanik saatis talle küsimused kirjalikult, Lambot vastas neile ja neljapäevaks lepiti kokku ka fotografeerimine intervjuu jaoks.

Neljapäeva pärastlõunal teatas aga intervjuu teinud ajakirjanik Lambotile, et peatoimetaja soovil on intervjuu edasi lükatud ja ta võib valimiskirjutatud vastustega teha, mida tahab. Lambot oletas, et intervjuu mitteilmumise põhjuseks oli osade vastuste selgelt keskerakonnakriitiline toon.

Lamboti intervjuud Pealinnas ei ilmunud, küll aga oli selles Keskerakonna esimees Edgar Savisaare pikk artikkel pealkirjaga "Olen uhke Tallinna üle ja mures Eesti pärast," mitu positiivset artiklit Tallinna elust ja pikk materjal sellest, kuidas riik kiusab Tõrva linna, mida juhib keskerakondlane Agu Kabrits. Lisaks oli lehes neli Savisaare pilti ning Keskerakonna esimees võttis sõna viies artiklis.

Mõningaid küsimusi ja vastuseid, mida Pealinn ei avaldanud

Pealinn: Valdavalt seisneb Tallinna opositsioonierakondade sõnum valimiste eel mitte linnaelu paremaks muutmise positiivses programmis, vaid linnameedia sulgemises. Milles seisneb VIKi positiivne programm linnaelu edendamisel?

Lambot: Valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik nimekirja kuuluvad lisaks VIK-i esindajatele asumisseltside ja kodanikeühenduste liikmeid, samuti tuntud ja aktiivseid linnakodanikke väga erinevatelt elualadelt. Vaba Tallinna Kodaniku programm sündis mitmekümne inimese ühistöös. Paljud Tallinna hädad saavad alguse suletud ja äärmiselt erakondlikust linnajuhtimisest, mis paratamatult on toonud kaasa poliitiliste ametnike ebakompetentsuse ja korruptiivsed praktikad. Linnajuhtimine tuleb reformida, st poliitiline juhtimine viia volikogusse ning linnavalitsemine peab minema pädevate ja asjatundlike professionaalide kätte. Tänane erakondlik ja poliitiline juhtimine on linnavalitsuse kui väga suure organisatsiooni puhul tupiktee, mille lõpuks maksavad kinni järeltulevad põlved. Linnajuhtimine peab olema detsentraliseeritum, st suurem otsustusõigus tuleb anda linnaosadele. Linnaplaneerimine peab olema pikaajaline, avatud ja kodanikke kaasav. Lasteaiad, kooli- ja huviharidus tuleb seada peamisesse fookusesse. Meie valimisliit avalikustab programmi paljude meetmetega septembri alguses.

Pealinn: Tallinna piletitasuta ühistransport on toiminud kehvades majandusoludes n-ö sotsiaalse puhvrina. Kuidas võiks veel kohalik võim midagi ära teha, et kesiseid majandusolusid inimeste jaoks leevendada?

Lambot: Tallinn tasuta ühistransport on üks viis, kuidas jagada ümber maksutulu väiksemate sissetulekutega inimestele. Kas kõige efektiivsem viis, selle üle võib muidugi vaielda. Kas Eesti teiste piirkondade suhtes õiglane, selle üle võib samuti vaielda. Väga oluline on, et kui jätkata tasuta ühistranspordiga, siis mis saab siis edasi. Kuidas vältida maapiirkondade tühjenemist ja inimeste fiktiivset Tallinnasse registreerumist ja kuidas tagada piisavad investeeringud ühistranspordi masinaparki. Praegu kasvab busside-trollide-trammide keskmine vanus igas kalendriaastas 0,7 aastat. Mis saab ühissõidukitest 5 ja 10 aasta pärast? Me ei näe, et praegune linnavalitsus pakuks mingisuguseidki lahendusi.

Pealinn: Miks oli teie arvates IRLiga seoses just elamislubade skandaal niivõrd suure mõjuga, et seda tänaseni IRLiga seotud ämbritest kõige enam meenutatakse (näiteks kommentaariumites)? Ehkki samas igapäevaselt, võrreldes näiteks elektriga seotud koormistega, see ju inimeste igapäevaelu ei mõjuta?

Lambot: Elamislubade skandaal puudutas ilmselt meie iseolemist ja identiteeti, sellest ka see pikk järellainetus. Korruptsiooniskandaalid Tallinna linnajuhtimises lõhuvad samuti ühiskonna sidusust.