"Mul ei ole originaalset materjali, minuga ei ole ka ühendust võetud, kuigi sellest materjalist tuleb välja, et „Olukorrast riigis“ on nimeliselt ainsana ära märgitud," nentis Lobjakas.

Tema hinnangul on ERRi töötajatele saadetud kirjas, kui see tõesti sellisel kujul liikus - kaks probleemi.

Esiteks, mis juhtuks, kui ERR ei võiks kajastada seaduste arutelu enne nende jõustumist. "Esimene ei ole originaalne – Twitteris leiate ka Allar Tankleri teravama ja kokkuvõtlikuma kommentaari selle kohta, mis siis peaks juhtuma, kui me võtame sõna-sõnalt Margus Allikmaa soovitust mitte tegeleda asjadega, mis on seaduses juba kirjas. Jääb mulje, et Eesti Vabariigi seaduste küsimärgi alla seadmine on taunitav. Siin võib absurdseid näiteid tuua, kuidas uute seaduste tegemine muutub võimatuks, vähemalt arutelu tasandil. Kogu see debatt kanepi legaliseerimise osas käib sellest, kas seadust muuta," resümeeris Lobjakas seni kõlama jäänud kriitikat.

"Teine ja olulisem aspekt minu jaoks on lause, mis on omistatud Tarmu Tammerkile, kes väidetavalt ütleb, et tegemist on väärtuspõhise teemaga.Tsiteerin: “See on väärtuspõhine teema, kus tavapärane poolt-vastu lähenemine pole praegu põhjendatud." Rida-realt lugedes jõuame väga lähedale sellele mõttele, et rahvusringhäälingus on võimalik tsensuur," rõhutas Lobjakas.

"Tammerk - kui ta seda ütles - ilmselt mõtles seda, et on teemasid, milles debatt ei ole võimalik. Need teemad võiksid olla suhtumine immigrantidesse, suhtumine samasooliste abieludesse ja nii edasi. Aga kus on fundamentaalne vahe, on selles, et see väärtuspõhisus nendel juhtudel tõusetub inimeste õigustest. Sellest, keda üldse loetakse inimesteks, võrdseteks ja täieõiguslikeks inimesteks – kas geidel on samad õigused kui mittegeidel või kas nahavärv otsustab inimeseks olemises midagi," sõnas Lobjakas.

Ta nõustus, et võrdsete õigustega inimeseks olemise küsimustes ei ole debatiruumi.

"Aga kõik ülejäänu on ju poliitika, kaasa arvatud kanepi legaliseerimine. Jääb mulje, et sellel mitte põhimõttelisel tasandil on ka võimalik debatt kinni keerata ja öelda, et miski on väärtuspõhine – näiteks, et pühapäeviti tuleb kirikus käia. Asjad, mis on ammu liikunud inimeste eraotsuste valdkonda, tunduvad siin olevat jälle üles võetud selles kontekstis, et keegi võiks neid kusagilt kõrgemalt otsustada."

"Neid lauseid lugedes tekkis mul mõte, et kas tõesti on rahvusringhäälingus võimalik tsensuur," ütles Lobjakas.

Ta rõhutas aga, et mingit käsku ega keeldu pole "Olukorrast riigis" tegijatele tulnud. "Käsku pole tulnud. Aga ma oletan, et me saame siit sissevaate sellesse, mida juhid mõtlevad. Kui oleks käsk tulnud, ma võin otse öelda, et ma oleks tagasi astunud enda koha pealt. See oleks olnud tsensuur."

Lobjakase hinnangul peaks ringhäälingunõukogu juhtkonnalt tulnud soovitust selgitama.

"Mina ootaksin ringhäälingunõukogult selgitust. See asi on seda väärt, et keegi ütleks hästi konkreetselt ära, et meil ei ole tsensuuri, ei ole kavatsust tsensuuri kehtestada, ajakirjandus on sõltumatu, kaasa arvatud ERRi ajakirjandus. Ja arutada võib mõistlikkuse piires kõike, kuni me ei kutsu üles seadusevastastele tegudele, ja seda me ei ole teinud."