Lobjakas: Eesti soov ühineda tõlkide toetuskavaga on tervitatav

Eesti soov ühineda Ühendkuningriigi Afganistani tõlkidele suunatud toetuskavaga on tervitatav, sest esmajärjekorras on oluline Eesti riigi heaks tööd teinud inimeste ellujäämise kindlustamine, ütles kolumnist Ahto Lobjakas.

"[Kaitseminister Urmas] Reinsalu avaldus on äärmiselt tervitatav,“ ütles kolumnist ja välispoliitika instituudi analüütikuna töötav Ahto Lobjakas kolmapäeval BNS-ile. „Esimeses järjekorras käib jutt Eesti riiki aidanud inimeste eludest. Mil moel need elud kindlustatakse, on teisejärguline,“ sõnas Lobjakas, kes on varem teravalt kritiseerinud Eesti ametivõimude otsust mitte anda ümberasumisluba Eesti kaitseväe üksustega koos töötanud afgaanist tõlgile, kes on kasutanud nime Omar.

„Eesti ei ole riik, mis saaks endale lubada ebaõigluse poolel olemist. Väike enesehäbi on odav hind õigluse võidu eest. Ei ole ju mingit kahtlust, et Omar ja teised tõlgid meie sõdureid ja meie riiki aitasid ning nende elud on nüüd seetõttu ohus,“ märkis Lobjakas.

„Ka pool rehkendust on tulemus, seda isegi juhul, kui britid meie eest töö sisuliselt ära teevad,“ sõnas Lobjakas. „Küll aga ei ole pikemas perspektiivis teisejärguline see, mida asjade selline käik Eesti riigi kohta ütleb,“ ütles ta. „Valitsuse esimene instinkt oli ikkagi vastutusest kõrvale hiilida. Poleks olnud britte, poleks ka Omaril endiselt lootust.“

Lobjakas sõnas, et juhtum on ka kaudseks kommentaariks õigusriigi institutsioonide arengule Eestis.

„Suurbritannias langetas valitsus algul eitava otsuse, mis avalikkuse survel ja kohtu kaudu pöörati positiivseks. Millised olnuks Omari ja teiste meie vägede heaks pikemalt töötanud tõlkide reaalsed võimalused apellatsiooniks, arvestades meie kodanikuühiskonna tugevust ja kohtusüsteemi isesesivust,“ küsis Lobjakas, lisades, et Lääne-Euroopa ühiskondade tugevuse üks mõõte on reaalsete apellatsioonikanalite olemasolu ja toimimine suhetes võimuga.

Kaitseministri lauset "asüülitaotlusi käsitleme jätkuvalt juhtumipõhiselt" nimetas Lobjakas „mõistatuslikuks väljendiks“. „Kas tõesti on Omari ja tema kaaslaste elud ja Eesti riigi au ühe erakonna asüülipoliitika (ôigemini selle puudumise) pantvangis,“ sõnas ta.

Lobjakas kritiseeris samas ka Reinsalu erakonnakaaslast, siseminister Ken-Marti Vaherit, kes pärast hiljutist visiiti Afganistani teatas, et liitlastega koostööd teinud afgaanide elud pole ohus.

„Ühendkuningriigi otsus ja kaitseminister Reinsalu avaldus panevad ta [Vaheri] nüüd ametlikult piinlikku olukorda,“ sõnas Lobjakas, kelle hinnangul „oli ennegi ilmne, et Vaheri teadmised Afghanistani reaalsusest pole adekvaatsed“.

Lobjaka sõnul on Vaheri "kompetentsus ja usaldusväärsus ministrina küsimärgi all“. „Minu arust oleks alust tõstada küsimus sellest, kuivõrd Vaher oma vastutusrikka ametiga toime tuleb,“ sõnas Lobjakas.

Eesti soovib osaleda Ühendkuningriigis ettevalmistamisel olevas Afganistani tõlkide toetuskavas, ütles kaitseminister Urmas Reinsalu. "Ühendkuningriik on Eestit teavitanud ettevalmistamisel olevast tõlkide toetuskavast. Olen teinud brittidele ettepaneku kaaluda, kas Eesti saaks selles kavas osaleda," ütles Reinsalu BNS-ile

"Mil moel Eesti saaks selles osaleda, on täna veel vara öelda, kuna ka britid alles kaaluvad erinevaid võimalusi," sõnas Reinsalu. Kaitseministri sõnul täpsustub Eesti võimalik osalemine toetusprogrammis siis, kui selle täpne sisu on paigas. "Praegu on see veel ettepanekute tasandil," sõnas Reinsalu.

Eesti riik otsustas mai alguses mitte rahuldada Afganistani päritolu tõlgi ümberasumise taotlust. Afganistanis elav tõlk Omar sai kolmapäeval eletronkirja, milles Eesti asjur Afganistanis teavitas teda, et Eesti otsustas tema ümberasumise taotluse tagasi lükata. Omar töötas tõlgina mitme Eesti jalaväekompanii juures. Nagu kõik Eesti üksuste juures töötanud tõlgid, palkasid ka Omari britid.

Ligi 600 afgaani tõlki, kes töötasid koos Lõuna-Afganistanis võitlevate Briti vägedega, saavad soovi korral Suurbritannias elamisloa. Peaminister David Cameron oli algselt tõlkide ja nende perede Suurbritanniasse elama lubamise vastu, kuid on nüüdseks meelt muutnud.

Ühendkuningriigi valitsus on valmis andma viieaastased viisad afgaanidele, kes töötasid Briti vägede heaks Afganistanis aasta või kauem. Kava kohaselt saavad need tõlgid, kes otsustavad Afganistani jääda, valitsuselt senisest parema rahalise pakkumise - Suurbritannia maksab viis aastat palka neile, kes õpivad või omandavad väljaõpet, ning 18 kuud neile, kes seda ei tee.