Loata Soome neiu pilti kasutanud Eesti kirjastus on valmis hüvitise osas läbi rääkima
Kirjastuse Eesti Raamat direktor Anne-Astri Kask ütles Delfile, et raamatu „See teine tüdruk” kaane kujundas kunstnik, kes tavaliselt kasutavad modelle ja lepivad nendega autoriõiguste küsimuses ise kokku. Kirjastusel endal pole seetõttu piltide tausta enamasti uurida vaja.
Kui eile aga selgus, et noorteromaani kaanel on pilt, mille autorilt luba küsitud ei ole, uuris kirjastus ka kaane saamislugu. Kase sõnul selgus, et kunstnik on kasutanud internetiavarustes olevat lehekülge, kus on pildid kõiksugu soengutest ning sealt leidis kaanekujundaja ka pildi roosapäisest soomlannast Vilhelmiina Rahikainenist.
„Leheküljel on kohe märge, et pildid on internetist leitud ja vabandatakse, kui keegi end seal ära tunneb. Portaalil ei ole avaldamisele eelnevalt pildi autori nõusolekut tingimata vaja,” rääkis Kask, et kunstnik luges märget kodulehel piltide vaba kasutamist lubavaks.
Kask lisas, et erinevalt mõnest teisest samal lehel olevast pildist ei olnud selle pildi juures autorikaitse märki. „Keegi ei ole mitte midagi pahatahtlikult tahtnud teha ega kasutada varastatult pilti,” kinnitas Kask, kuid tunnistas, et ilmselt oleks kunstnik pidanud portaaliga ka ühendust võtma.
Pildi autor on Kase sõnul väitnud, et pilt on võetud tema blogist, mistõttu ta märkis, et seda pole kindlasti tehtud ning blogis pildi autoril ja modellil Vilhelmiina Rahikainenil säärast pilti üldse polegi. „Seal on küll sarnane, kuid mitte see foto,” rõhutas Kask, et blogist poleks saadud pilti võtta.
Veel sõnas Kask, et kui Rahikainen oli oma sõnul šokeeritud, sest tema pilt on probleemsest tüdrukust rääkiva raamatu kaanel, siis tegelikult on autor Marje Ernits kirjutanud noore Eesti neiu kohaleidmisest elus ning suhtunud tegelasse sooja südame ja sümpaatiaga.
Kirjastuse juht imestab, et Rahikainen ei lasknud pilti maha võtta tollest soengute-portaalist ning pöördus Ilta-Sanomate poole ja politseisse enne, kui uuris asjaolude kohta kirjastuselt endalt. Eesti Raamat kavatseb omalt poolt saata vastuse ka tüdrukut intervjueerinud Ilta-Sanomatele.
Kirjastus oleks pidanud tegema kõik, et pildi autor üles leida
Eesti autorite ühingu jurist Anne-Ly Hussar ütles Delfile, et kui Rahikainen tegi endast pildi, siis saab teda pidada nii foto autoriks, kellele laienevad autoriõigused ja kelle loodud foto kasutamiseks oleks pidanud lähtuma autoriõiguse seaduses sätestatust, kui ka isikuks, kes on selle pildi peal ja kelle kujutise kasutamiseks näiteks reklaamis oleks pidanud lähtuma reklaamiseaduses sätestatust ning kellele laienevad ka isikuandmete kaitse seaduses sätestatud õigused, kuna foto inimesest läheb isikuandmete alla.
Jurist sõnas, et inimesed, kes kasutavad teiste inimeste tehtud teoseid, näiteks fotosid, või pilte võõrastest inimestest oma ettevõtluses, peaksid teadma, et nad ei tohi seda teha ilma loata.
Järelikult oleks pidanud ka soenguleht pildi oma veebilehele ülespanemiseks Rahikaineniga ühendust võtma. „Kas songuleht seda tegi – seda ei tea. Ja ka Eesti Raamat oleks pidanud selle pildi kasutamiseks raamatu esikaanel tegema kõik, et leida kas selle pildi autoriõiguste omajat või sellel pildil olevat isikut.”
„Kui nad oleksid oma otsingutes neiuni jõudnud, siis ma usun, et see neiu ei oleks olnud teadlik enda kui autori õigustest, kuid kuna ta on ise selle pildi peal, siis oleks ta saanud ikkagi öelda, kas ta lubab foto kasutamist või mitte,” selgitas Hussar.
Rahikainen avaldas Ilta-Sanomatele antud intervjuus, et tema soov on saada hüvitist. Anne-Astri Kase sõnul on väidetud, et teost anti välja tuhandete kaupa ning Rahikainen ootab miljonitesse ulatuvat hüvitist. Tegelikult oli teose tiraaž aga 450 eksemplari ja suurema kasumi saamise eesmärki pildi kasutamisel olnud ei ole.
Hüvitise maksmist Kask ei välista, kuid alustuseks võiks Rahikainen Kase hinnangul kirjastusega ühendust võtta. Neiu kirjutab aga oma blogis, et ootab, et kirjastus temaga kontakti võtaks. Kui Eesti Raamat ja pildi autor teineteisega ühendust saavad, siis on võimaliku hüvitise suurus Kase kinnitusel vastastikuse kokkuleppe küsimus.
