Loata karusnahaärimees: ministeerium tahab meie äri välja suretada
Üle Eesti mitmeid karusloomafarme pidava ettevõtte juht Anatoli Mustonen ütleb, et nende loomade pidamise tingimused on ministeeriumis koostatud asjatundmatute inimeste poolt ja ta on tahtnud keskkonnaministeeriumi inimestega (sh ministriga) kokku saada ja asja arutada, aga teda pole jutule võetud.
Praeguse seisuga peab ta farmi edasi, ütleb et püüab tingimusi täita ja jätab täitmata need, mis on tema sõnul ebamõistlikult kulukad.
“Kui nad tahavad farmi kinni panna, pangu kohtu kaudu. Ma üritan neid nõudmisi täita, aga Karjakülas tuleks teha neli kilomeetrit uut aeda võrgusilmaga 20x20 cm. Praegu on seal võrgusilm 20x25 cm. Neli kilomeetrit aeda maksab 5 miljonit krooni.”
Siiski ehitab ta näiteks Padisel asuvas farmis aia nõuetekohaselt ümber, Karjakülas aga likvideerib talveks osa loomadest, et nõudeid täita.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Merike Linnamägi kinnitusel pole Mustoneniga kohtumast keeldutud, nagu karusloomaärimees väidab.
“Anatoli Mustonen kohtus Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajatega enne, kui farmi pidamise loa taotluse sisse andis. Farmi seisukorda käis kohapeal kontrollimas keskkonnaamet, kes täheldas, et nõudeid ei ole korrektselt täidetud ja loa andmisest keelduti.
Peamiseks puuduseks olid valed aiad (võrgusilma suurus, puudus metallkrae, väravad olid avatud, lõkse polnud üles pandud),” kirjeldas Linnamägi olukorda.
Mustonen väidab aga, et mingi ja kähriku tehistingimustes pidamise eeskirjad on ministeeriumis koostatud teemaga mitte kursis olevate inimeste poolt
“Nõuded on koostatud naaritsaprojekti juhi ja eksperdi Tiit Marani poolt, võttes aluseks ka Soome mingifarmide nõudeid. Maran on konsulteerinud Mustoneniga neid nõudeid koostades. Võrgusilma suurus on igati mõistlik nõue, suurema suurusega võrgust (20x25 mm) lähevad Tiit Marani ekspertarvamuse kohaselt noored emased loomad lihtsalt läbi,” rääkis Linnamägi.
“Amet ei saa anda luba farmile, kust satub pidevalt ohtlikku võõrliiki loodusesse. Lisaks on Mustonen tunnistanud, et vähemalt ühes farmis on sees Aleuudi haigus, mis nakkab ka Eesti looduslikele pisikiskjatele. See teeb farmist põgenevad loomad topeltohtlikuks.”
AS Balti Karusnahk praegust rikkumist menetleb Keskkonnainspektsioon. Inspektsioon on ettevõttele korduvalt seaduserikkumise eest trahve määranud.
Keila linna vastuseisu on farm pälvinud seetõttu, et seal toituvad tuhanded ja kümned tuhanded näljased kajakad terroriseerivad sügiseti kogu linna.
“Me anname tööd 75 inimesele, maksame korralikult riigile makse. Ja vastutasuks tulevad nad oma loomakaitsjate-ideoloogiaga ja tahavad meie äri kinni panna. Las siis panevad, aga kohtu kaudu,” ütleb Anatoli Mustonen telefonikõne lõpuks heitunult.
