Lisaõppekogunemine "Okas" lõppes

 (24)
Õppus.
Õppus. Foto: Siim Verner Teder, Kaitseväe peastaabi teavitusosakond

Täna õhtul lõppes pea nädal kestnud lisaõppekogunemine "Okas", mille käigus pani kaitsevägi reservväelastest kokku kaks pataljoni.

„Lisaõppekogunemine kinnitas Eesti inimeste tahet oma riiki kaitsta, kui seda peaks vaja minema. Tänan kõiki õppusel osalenud reservväelasi, tegevväelasi, ajateenijaid, kaitseliitlasi, ametnike ja liitlasi nende pühendumise eest Eesti riigikaitsele,“ ütles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel.

Kaitsevägi saatis õppuse käigus välja 2170 kutset, mis jõudsid kohale 1902 reservväelasele, kellest tuli õppusele 1464. Põhjusega vabastas kaitsevägi peale registreerimist üksuse kogunemiskohas 160 reservväelast.

268 reservväelast ei andnud kaitseväele tagasisidet kutse kätte saamisest ega põhjendanud oma puudumist. Kaitsevägi selgitab välja puudumise põhjused.

Kutse kätte saanutest tuli õppusele 77 protsent reservväelastest. Nii 61. logistikapataljonis kui ka 23. jalaväepataljonis mehitati vajalikud ametikohad ja pataljonid saavutasid nõutud lahingvõime taseme.

„Õppuse üldeesmärk oli treenida ja hinnata üksuste lahingvalmiduse saavutamist. Kogusime väärtuslikke õpituvastusi kaitseväe ja kaitseliidu lahinguvalmiduse protseduuride ja tegevuste parandamiseks ja neid õppetunde saame me ainult harjutades,“ ütles kindralmajor Sirel.

Vabariigi valitsus otsustas 15. oktoobril teenistusse kutsuda 61. tagalapataljoni reservväelased, kes said korralduse viivitamatult ilmuda kogunemiskohta. Järgmisel päeval otsustati kutsumist laiendada ning käsu teenistusse ilmuda said 23. jalaväepataljoni reservväelased.

Esimene lisaõppekogunemine "Okas" toimus 2016. aastal ja täna lõppenud õppus oli järjekorras viies. Lisaõppekogunemistega kontrollitakse kogu riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuse langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Äsja lõppenud õppusega kutsuti lisaõppekogunemisele esmakordselt mitu üksust järjestikustel päevadel.