Lipstok toonitas mullu, et tootlikkuse kasvust kiirem palgatõus võib firma lõpuks pankrotti viis ning ettevõtjad peaksid töötajate ülekuldamise asemel hoopis töö tõhustamisse investeerima, kirjutab SL Õhtuleht.

Eesti Pangas näikse töö olevat hüppeliselt tootlikumaks-tõhusamaks muutunud, sest panga presidendi Lipstoki kuusissetulek kerkis mullu tervelt 31 000 krooni võrra, jõudes ligi 146 000 kroonini.

Lipstok jättis aga SL Õhtulehele selgitamata, kuidas ja mille arvelt on tema töö aastaga sellise tootlikkushüppe teinud, kuid panga avalike suhete osakonna juhataja Livia Kulm teatas järgmist: “Eesti Panga juhatuse töötasu vaadatakse üle kahe aasta tagant, viimati vaatas keskpanga nõukogu juhatuse palgad üle 2006. aastal, 2007. aastal juhatuse palgad ei tõusnud. Juhatuse liikme aastatasu sõltub tema maksete suurusest pensioni III samba fondi ning puhkuse kestusest ja ajastusest.”

Eesti Panga tegemised on suhteliselt salastatud ja varjul, kuid praegusel kujul on panga roll majanduse reguleerija ja mõjutajana nullilähedane, hindab majandusteadlane Tiit Made .

Tema arvates on keskpank taandunud ringluses olevate kroonide arvelevõtmis- ja laialijagamiskeskuseks. Euro käibeletulekul kaotab pank sellegi funktsiooni ja muutub Made väitel lausa üleliigseks asutuseks.

Keskpanga juhtide palga suurust ei taha Made arvustada. Pangajuhi üleskutsete kohta säästlikkusele ja samal ajal oma palga märgatava upitamise kohta nendib ta vaid: “See ajab ainult sügavalt ohkama.”