Lippmaa: “Ei” korral ootab meid Moldova saatus
Lippmaa sõnul on liitumatus Moldovale halvasti mõjunud. “Ta ei kuulu õieti ühessegi maailma, ta ei kuulu õieti Euroopasse, ta ei kuulu Venemaa sfääri ega Rumeeniale või Ukrainale,” nentis Lippmaa. “Ta on hääbumas üksindusse täpselt niisamuti nagu juhtuks Eestiga, kui me jääksime iseseisvalt kõlkuma Euroopa Liidu ja esialgu veel võimsa Vene Föderatsiooni vahel. Me ei oleks liha ega kala.”
Akadeemiku sõnul on just üksindus jätnud Moldova vaesusse. Seal on rahvuslik koguprodukt inimese kohta 2150, Eestis tänu avatusele 10.170 USA dollarit ehk ligi viis korda rohkem. Eesti kulutab arstiabile 540 dollarit inimese kohta aastas, Moldova vaid 65. Juurdepääs internetile on Eestis 300 inimest 1000 inimese kohta, Moldovas 13,7.
Lippmaa lisas, et EL-ist väljajäämine nõrgestaks meie sidemeid Soome, Rootsi ja teiste Balti riikidega, kes ilmselt euroliitu lähevad. Nõrgeneksid isegi sidemed Venemaaga, sest Eesti pole Valgevene kombel Venemaaga ühinemas.
Akadeemiku hinnangul tuleks Eestil iseseisvust EL-is juurdegi, sest meil oleks EL-is sees olles palju rohkem hoobi oma saatuse mõjustamiseks. “Liikmesriigil on võimalik — kui ta on heade poliitikutega esindatud Euroopas — kõiksuguseid asju teha,” lisas ta.
Lippmaa lükkas ümber Euroopa Komisjoni presidendi Romano Prodi oletuse, et EL-il on juba viie aasta pärast mingi pehmem viisarežiim Venemaaga. See nõuaks EL-i kuuluvate riikide heakskiitu ja vähemalt Venemaaga piiri omavatelt riikidelt EL seda kätte ei saa, kirjutas ta.
Kunagine minister lisas, et EL ei võta ka Venemaad oma liikmeks, sest see viiks EL-i pankrotti. Teiseks peab EL silmas konfliktiohtlikku territoriaalset vaidlust Venemaa ja Hiina vahel.
