Linnuteadlased: kuremargid tuleb hävitada

Ornitoloogid nõuavad Eesti Posti välja antud valge-toonekure poolemiljonilise tiraažiga postmargi hävitamist, sest margi kujundanud kunstnik pole linde tõepäraselt kujutanud.

Ornitoloogid süüdistavad marki kujundanud kunstnikku Vladimir Taigerit margile kunstipärasema efekti saamise nimel kolmest toonekurest kahe kasvu vähendamises. Linnuteadlaste sõnul ei ole margil kujutatud mitte valge-toonekurge, vaid mingit uut liiki. Näiteks kääbustoonekurge, kirjutas Eesti Päevaleht.

Ornitoloogide ja filatelistide arvates on Eesti Posti emissioonikomisjon kiirustanud margi väljalaskmisega ning pole margi kavandit linnuteadlastele tutvustanud. “Nii ongi juhtunud, et margile on sattunud vale linnu pojad,” ütles kauaaegne filatelist, Eesti Filatelistide Liidu juhatuse liige Aivar Kuuskvere.

Valge-toonekure aasta projekti koordinaator Margus Ots tuvastas marki vaadates, et kunstnik on ilmselt omatahtsi noorte lindude proportsioone muutnud. “Nimelt on asjad valge toonekure puhul küll sedasi, et pojad, kes juba jalgadel püsti seisavad, on oma suuruselt vaid õige vähe vanalindudest väiksemad. Maksimaalselt veerandi-kolmandiku võrra väiksemad,” selgitas Ots.

Eesti Posti poolt ringlusesse paisataval margil ulatuvad sirgetel jalgadel seisvad pojad vaevalt vanalinnu kõhuni. “Pojad näevad välja nagu miskid kääbustoonekured,” lisas Ots.

Suureks puuduseks pidas Ots ka seda, et margil on kirjutatud valge-toonekure eestikeelne nimi ilma sidekriipsuta.

Filatelistide sõnul on need eksimused piisavaks põhjuseks, et Eesti Post postmargi 510.000 tiraaži hävitaks. Kuuskvere soovitas omalt poolt, et uue margi kujundamise juurde tuleks kaasata ka linnuteadlasi, et vältida järjekordset möödapanekut.

Margi kujundanud graafik Vladimir Taiger, kes on ka Eesti rahatähtedel olevate piltide autor, polnud ornitoloogide ja filatelistide kriitikaga nõus.

Taigeri sõnul ei peagi postmark väljendama reaalsust, vaid on kaunimalt kujutatud kunstiline reaalsus. “Kui väidetakse, et see pole valge-toonekurg, siis ma ei tea, millises kasvustaadiumis nad seda lindu on näinud, aga ma kinnitan, et see on ilustatud valge-toonekurg,” lisas Taiger.

Kunstnikku ei mõista hukka ka Eesti Posti markide väljaandmist koordineeriva emissioonikomisjoni esimees Rein-Karl Loide. Tema sõnul on postmark ilus kunstiteos, mille tegemiseks oli antud ka vabad käed.

Samuti ei näe Loide ühtegi põhjust, miks marki aprilli algul käibele ei võiks lasta. “Tõsi, suurim viga on see, et valge-toonekurg on sidekriipsuta. Kuid keeleliselt pole ka nii vale,” lisas Loide.

Eesti Post on ka varasematel aastatel linnuteemaliste markide kujundamisel eksinud.

Ornitoloog Margus Ots tõi näitena mullu aasta linnuks valitud haraka margi. Siis oli linnu ladinakeelne nimi ekslikult kirjutatud läbiva suurtähega. Kuigi keelereeglid näevad ette, et suure tähega kirjutatakse vaid liigi perenimi.

2003. aasta jõuluteemalisel margil oli aga kujutatud rasvatihast, kes noppis lume alt kibuvitsamarju. “Sama hästi oleks võinud kotka panna puulehti sööma, sest ega nüüd, jõuluajal pole vahet, kas puulehed või kibuvitsad. Kumbagi sel ajal looduses pole,” lisas Ots.

Rääkides tõsisematest möödapanekutest markidel, lisas filatelist Aivar Kuuskvere, et ühele kirjamehele pühendatud postmargiga on juhtunud ka nii, et mehe surma-aasta on märgitud valesti. “Noh, eks Eesti Post soovis kirjanikku veel elusana näha ja nii saigi ta saja-aastaseks,” ütles Kuuskvere.

Viimase kolmeteistkümne aasta jooksul pole Eesti Post ühegi margi tiraaži enne margi ilmumist hävitanud.