"ACTA-ga kaasnevad nii mõjud õigusruumi uute mõistete toomisel või nende mõistete uudsel kirjeldamisel, aga ka kindlasti küsimused, mis on seotud põhiõiguste ja sõnavabaduse osas, on õigustatud kui sotsiaalsed mõjud. Lisaks mured innovatsioonivaldkonna- ja mudelite majanduskeskkonna võimalike arengute pärssimise üle on samuti õigustatud," rääkis Viik.

IT-visionääri sõnul saab ta aru ka valitsusest, kuna see on pidanud oma praegustes otsustes ja väljaütlemistes toetuma lünklikule ja ebatäpsele infole. "Ma ei usu, et meid on survestatud, ma usun aga, et seda tööd on praegusel hetkel tehtud kiirustatult," arvas Viik ja kutsus kõiki üles rahulikuks aruteluks.

Viigi arvates ei ole ACTA puhul siiski tegemist Pandora laekaga, mille arutelu tõttu on pursanud välja palju emotsioone ja tormilisi väljaütlemisi. "See ei ole mingisugune põlvkondadevaheline protest vanade peerude vastu, inimeste vastu, kes justkui ei saa aru, milles internet seisneb ning kes ei saa aru, milline on uus maailm," ütles mees. "ACTA suurimaks võimaluseks praegu on algatada arutelu laiematel teemadel, ka intellektuaalomandi ja internetiregulatsiooni hetkeseisu kohta," lisas Viik.

Tänasel avalikul istungil olid ACTA teemadel koos arutamas riigikogu põhiseaduskomisjoni, kultuurikomisjoni ja õiguskomisjoni liikmed ja ettekannetega esinesid välisminister Urmas Paet, Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud ning Avatud Eesti Fondi nõukogu esimees Linnar Viik ja interneti autoriõiguse asjatundja Peeter Mõtsküla. Kohal olid ka mitmed eksperdid majandus-, justiits- ning välisministeeriumist.