„No millised on ootused? See on sama, mida oodatakse issandalt jumalalt. Ta ei ole see isik, kes lahendab mingeid probleeme. Ja oleks meie poolt väga rumal rääkida talle, et meil, näe, seda ei piisa või vaja oleks teha vaat seda. Milleks ta siin on? Presidendil on oma ülesanded. See, et ta võttis vastu sellise otsuse, et tuleb Narva, elab siin pikema töövisiidi vältel, suhtleb väga paljude ja kõige erinevamate Ida-Virumaa inimestega, on juba iseenesest väga hea. Ma ei kahtle, et narvalaste arvamus presidendist muutus väga tugevalt. Esmajärjekorras selle tõttu, et Kersti Kaljulaid on esimene president, kes läks Narvas tänavale ja rääkis inimestega selles keeles, mida nad mõistavad, kasutamata tõlki, piiramata oma suhtlust ametiisikute ringiga. Kui meil oleksid presidendi otsevalimised, teeninuks Kaljulaid tänu oma visiidile meie juurde kohalike valijate tõsise toetuse.”
See on tulemus presidendi jaoks. Aga linna jaoks? Selle kuvandi jaoks?
„Nii palju positiivset kui sel aastal pole Narva kohta kirjutatud. Ja see ei alanud mitte presidendi saabumisega augustis. See aeg, kui Narvast mõeldi kui linnast, kus on parem autost mitte väljuda, on jäänud kaugele minevikku. Aga kui tahta, võib ka Kärdlas vastu vahtimist saada.