Linna ilmunud kakud üllatasid narvalasi
“Läksin mööda teed ja märkasin midagi maas. Arvasin, et kass, kuid äkki hakkas see miski minust eemale jooksma, tiivad välja sirutatud. Sai selgeks, et see pole kass,” kirjeldas Olga.
Ta jõudis maapinnale jäänud linnule järele ja nägi, et see on väike kakk. Ta võttis linnu kaasa tööle, ühe väikese õmblusvabriku Kreenholmi rajoonis olevasse tsehhi. Töökaaslased võtsid külalise heatahtlikult vastu ja panid talle nimeks Vassili (või Vassilissa).
Olga tegi eri ametkondadesse kokku 12 telefonikõnet: päästeteenistusse, veterinaaridele, keskkonnakaitseametnikele, ta helistas isegi Narva õpilaste loomingumajja. Keegi ei tahtnud lindu enda juurde võtta ja talle kindlat kohta leida.
Põhjarannik leidis Vassilile peavarju Narva humanitaargümnaasiumis, kus looduse tundmaõppimisele pööratakse suurt tähelepanu. Direktor Nadežda Tšerkašina võttis linnu rõõmuga vastu, rõhutades eriti, et öökull on tark lind — selle gümnaasiumi sümbol. Vassili eest hakkas hoolitsema kogenud bioloogist õpetaja Juri Afanasjev.
Kuid paar tundi hiljem leiti Narvas veel üks kakk. Noor narvalanna Natalja leidis esmaspäeva hilisõhtul üht Narva bastioni ümbritsevast ajaloolisest pargist, Pimeaiast väikese kaku. Koht on selle paiga läheduses, kust avastati Vassili.
“Läksin ja ta kukkus kusagilt ülalt alla — lendas nii, nagu oleks ta kukkunud,” kirjeldas Natalja.
Pool päeva oli kakk tal kodus: öösel karjus puuris — igatses -, päeval aga sõi talle pakutud liha.
Gümnaasium võttis ka teise külalise vastu. Viimase leiu puhul on ilmselt tegemist kodukakuga, kes on karvasjalgkakust veidi suurem. Oma sulerohkest sugulasest erineb ta keha suuruse ja silmade värvi poolest. Kui väiksemal Vasjal on silmad erekollased, siis teisel kakul tumedad ja põhjatud. Ka sulgede värv on neil erinev.
Põhjarannik käis eile Narva Pimeaias. Hämmastav, kuid kõrgel puu otsas märkasime vähemalt kolme kakku. Kaks kohevat kogu istus tihedalt teineteise vastu surutult. Kolmas lind, tõenäoliselt täiskasvanud kodukakk, magas naaberpuul.
