Linn ei suuda loomaaeda ülal pidada
Kaalu andmeil suudab loomaaed ise katta vaid 12 protsenti oma ülalpidamiskuludest. 19 aastat tagasi ajutisena mõeldud säilitusbaasi ümberehitamine kaasaegseks ja euronõuetele vastavaks loomaaiaks võtab aga umbes miljard krooni. “Loomaaial on 87 hektarit territooriumi, kuid kogu selle ala suudame valmis ehitada ehk sajakonna aastaga,” ütles Kaal.
Kaal lisas, et loomaaed on oma tegevusega kultuuri-, haridus- ja keskkonnaministeeriumide haldusalade piirimail. “See on nagu mitme peremehe koer, keda kõik silitavad, aga süüa ei anna keegi,” lausus Kaal.
Siiski on kahel aastal riik eraldanud loomaaiale ehitamiseks ja arendamiseks raha, see aasta on Kaalu sõnul aga juba kolmas, kus riigilt pole midagi juurde saadud.
Tänasele ümarlauakohtumisele on kutsutud kultuuriminister Signe Kivi, haridusminister Mailis Rand, keskkonnaminister Heiki Kranich, loomaaia direktor Mati Kaal, kultuuriväärtuste ameti kultuuriosakonna juhataja Ene Vohu ja Eestimaa looduse fondi projektijuht Ülle Rajasaar, teatas ETAle Raepress.
Abilinnapea Rein Lang ütles loomaaia kohta, et tegemist on unikaalse asutusega, mis vaatamata kitsastele oludele on säilitanud tugeva teadusbaasi. Samas ei ole Tallinna linn suuteline võtma enda peale selle riikliku tähtsusega kultuuri- ja haridusobjekti ülalpidamise koguraskust ning ootab riigilt.
Ühtlasi loodab linn riigiga koostööd teha loodushariduse olukorra parandamisel Tallinnas. Praegu on Tallinnas paarkümmend projektipõhiselt tegutsevat keskkonnaringi, huvikeskuses Kullo on valminud keskkonnaklass. “Seda on aga ilmselgelt vähe, et tagada Tallinnas loodushariduse eluvõimelisus,” ütles Lang.
