Liiv: Eesti seadused on kurjategija kasuks kaldu

 (153)
Trepp Toompeale
Foto: Andres Putting

Psühhiaater ja endine riigikogu liige Anti Liiv leiab, et nn kurikamehe juhtumi puhul pole riik suutnud tegelikult täita oma põhiseaduses võetud kohustust. Liiv asetab juhtumi laiemasse konteksti ning nendib, et Eesti riigi seadused on paraku kaldu kurjategijate kasuks.

"Selle kurikamõrtsuka ohvri suhtes ei ole riik suutnud täita oma põhiseaduses võetud kohustust. Sellele pole keegi kahjuks praeguseni veel tähelepanu juhtinud. Põhiseaduse paragrahv 16 ütleb ju, et igal inimesel on õigus elule ja seda õigust kaitseb riik. Kes ei suutnud seda tagada? Riik ja justiitsminister Rein Lang oma seadustega," nentis tuntud hingetohter Delfile.

"Praegu on meie seadusandlus kallutatud kurjategijast lurjuse kasuks. Ämma tapmise eest antakse tingimisi kaks aastat, kui ta kolme aasta jooksul uut ämma ei tapa. Mida annaks aga teha?" küsis Liiv ning vastas kohe ise: "Eesti kodaniku eneseväärikuse kaitseks lubada enesekaitsele laiemad piirid."

"Eesti inimesel ei ole praktiliselt võimalik kasutada enesekaitseõigust. Näiteks selle kurikamõrtsuka puhul - kui neiu oleks kinda sees kandnud väikest püstolit ja oleks põgenemise asemel läinud julgelt vaba rahva esindajana mõrtsuka katsele vastu. Nagu me igal õhtul ameerika filmidest näeme seda, kuidas vabad ameerika kodanikud kaitsevad oma õigust - ei mingit õhkutulistamist. Lihtsalt öeldes - lurjus lüüakse mättasse," arvab Liiv.

"Nüüd aga Lang ütleb, et me ei tohi võtta vange - meil olla neid liiga palju Euroopa mõistes - aga kui kurjategijaid on palju, siis ainuke asi on sättida arvud paika," muigas Liiv. "Küsimus on tegelikult selles, et Eesti vabal kodanikul on võetud ära osa vaba inimese traditsioonilisi õigusi nagu kunagi Eesti pärisorjal võeti ära õigus mõõka kanda."

Liivi hinnangul tulekski kõige kõrgemal tasemel taastada kaks olulist õigust - kaitsta oma kodu kõigi inimesele kättesaadavate vahenditega ja teiseks kaitsta oma au ja väärikust, kui keegi vägivaldselt seda solvab. "Kui näiteks 70-aastasele kirjanikule või muusikule, kes on kaine, tungib viis-kuus noort pätti röövimise eesmärgil kallale, siis on tal õigus need püstolist paugutades kõik maha lasta ning kaakide karjast olemegi lahti. Ning siit ka küsimus, miks justiitsminister kaitseb röövleid, mõrtsukaid ja kaake ning ei kaitse meie rahva kirjanikke ja kunstnikke? Miks seadus ei kaitse põhiseaduses antud õigust ausa kodaniku eneseväärikusele ja keelab tal kõikvõimalike trikkide abil sisuliselt ära oma eneseväärikuse kaitse? Kui viiekesi tullakse kallale, mis aupauku seal enam teha, otse tuleb lasta," on Liiv nördinud.

"Praegu, kui pätt peksab läbi, siis tuleb pärast veel tükk aega selgitada, et see kirjanik ei peksnud ega provotseerinud pätte enne ja tuleb kohtuprotsess," tõi ta näite.

"See on asendustegevus, et me tegelikke probleeme ei arutaks, vaid arutaks küsimusi, mis on ametnike eputamiseks Euroopa Liidus," pole Liiv praeguse kuritegevuse vastase võitlusega rahul. "Politsei võimalusi on vähendatud, nende rahasid kärbitakse, siis vabad kodanikud võtavad endale põhiseadusega antud õigused. Riik ei suuda, kodanik aitab," sõnas Liiv lõpetuseks.