Liisa Pakosta: riigieksami tulemus ei ole tingimata seotud gümnaasiumi lõpetamisega

 (42)
Liisa Pakosta: riigieksami tulemus ei ole tingimata seotud gümnaasiumi lõpetamisega
Foto: Ilmar Saabas

Riigikogus eile heakskiidetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) ütleb, et riigieksam tuleb lahutada gümnaasiumi lõpetamisest sellisel moel, et ka praktiliselt olematu tulemusega on eksam lihtsalt sooritatud, see tähendab gümnaasium läbi tehtud.

Riigikogu liige Liisa Pakosta (IRL) selgitab oma ajaveebis, kuidas peaks riigieksamite punktiarvestus paistma sügisel gümnaasiumi viimasesse klassi minevale õpilasele pärast seaduse väljakuulutamist.

Pakosta sõnul soovitakse riigieksamid lahku ühendada gümnaasiumi lõpetamisest. "Riik küll ütleb, et kolm ainet: eesti keel, matemaatika ja võõrkeel on kohustuslikud riigieksamid, ent nendes saavutatud tulemus ei ole tingimata seotud gümnaasiumi lõpetamisega," kirjutas Pakosta. "Gümnaasiumi lõpetamise või mittelõpetamise üle otsustab edaspidi iga kool ise."

Muudatused abituriendi silme läbi

Pakosta leiab, et riigieksameid tehakse enda jaoks ja mida parem on eksamitulemused, seda suuremad ja avaramad on inimese võimalused edasi liikuda. Ent ka kehva tulemuse korral on piiratud hulk valikuid, ent need on siiski olemas.

"Riigieksam on sooritatud, olgu või 1 punkti peale. Riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui selle eest on saadus vähemalt 20 punkti, ent ka nende punktide väärtus on vähem kui kasin," tunnistas Pakosta.

Seotud lood:

Ta märkis, et ülikoolid ütlevad oma vastuvõtutingimustes tavaliselt ära, millisest eksamitulemusest alates üht või teist eriala õppima pääseb ja näiteks õppimiseks Tartu Ülikoolis tuleks saavutada eksamites vähemalt 60 punkti.

"Väga madal punktisumma oleks piltlikult öeldes nagu osalemine mingis realitisarjas, kus osaleja häbissejätvalt esimesest saatest küll välja hääletatakse, ent see ei takista tema osalemist näiteks järgmises realitishows," tõi Pakosta võrdluse.

Tema sõnul ei ole riik kelleltki võtnud õigust pärast sellist telesaadet või ka pärast ebaõnnestunud riigieksamit oma eluga planeeritud kombel edasi minna.

"Võimalik, et inimene planeeriski mitteakadeemilist jätku ning tal on tõesti õigus viiest gümnaasiumi lõpetamise komponendist seetõttu teha kuni kolm nõrkadele tulemustele," pakkus Pakost.

Rahuldavaks tulemuseks loetakse 20 punkti

Riigikogu otsustas toetada ka täpsustust, millega öeldakse, et sellesama riigieksami rahuldav hinne on alates 20 punktist.

"Selle täpsustuse mõte tuleneb sellest, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahv 29 nimetab hindamise aluseid teistmoodi, selle kohaselt on rahuldavaks tulemuseks vähemalt 50 punkti saamine," selgitas Pakosta.

Riigikogu otsustas nimelt, et kolme riigieksami (eesti keel, matemaatika, võõrkeel) osas nähakse hindamist erandlikult teistmoodi - tavapärase 50 punkti asemel on neis rahuldavaks tulemuseks 20 punkti.

Riigikogu muutis eile korda, mis pole veel jõustunud, ent mis 2010 vastu võetud seadusega oleks pidanud jõustuma tänavu 1. septembrist.

Pakosta sõnul oli riigikogus eile vastu võetud muudatuste peamine mõte öelda, et veel jõustumata sätet ei peeta õigeks.