Liisa Pakosta poliitblogis: Tarand saabki tõenäoliselt presidendiks

Täna on mul esimest korda elus austav kohustus osaleda presidendikandidaadi ülesseadmisel. Presidendi valimiseks on lausa omaette seadus, ja selle järgi on reguleeritud ka tunnilise täpsusega, kuidas käib kandidaadite ülesseadmine. Aga pabereid hakatakse ette valmistama juba varem, et õigeks ajaks oleks õige klade koos. Mitmed mu kolleegid on oma valiku juba teinud ja allkirjaga kinnitanud.

Selleks, et keegi saaks ära valitud, on vaja mitut inimest, kes jõuaksid ühisele nõule. Seaduse järgi vähemalt viiendikku riigikogu liikmetest. Sotsid ja reformierakondlased teatasid varakult, et nende meelest sobib Ilves jätkama. IRL grillis pikas küsimusterahes istuvat presidenti erinevates marinaadides mitu korda, enne kui otsustati. Arutati ka omavahel, arutati teiste erakondadega. Ka mina hääletasin Ilvese jätkamise poolt. Seega kirjutan oma nime Ilvese ülesseadjate lehele.

Miks Ilves?

Ilves on ajanud EESTI ASJA. Teinud seda hästi, minu veendumusel südamega. Ja mitte ainult presidendina, vaid ikka kogu elu. THI väärib usaldust. Igas mõttes.

Aga Tarand?

Muidugi on Indrek särav. Ärksa mõtlemisega. Mul pole kahtlust, et tahtmise korral ta ühel päeval ka Eesti presidendiks saab, ja tahtmist tal näikse olevat. Ent täna on Indrekul veel mitu tõsist asja pooleli, niisugust, mida keegi teine Eestis teha ei saaks, ega vast täiks. 102 509 nõudliku valija esindamine Euroopa Parlamendis ja Keskerakonna positiivne hõlmamine. Nagu Siberis rongi peatamine. Kui keegi selliste asjadega hakkama saab, eriti hõlmamisega, siis pole kahtlust, et ta ka kord ühe põhjala väikerahva presidendiks valitakse.

Aga loo pealkiri? 

Täpsem olnuks muidugi kirjutada, et „Tõenäoliselt saab Tarand kunagi tulevikus Eesti presidendiks“. Aga kas te siis oleksite siiamaani välja seda lugu lugenud? Vähemasti näivad nii mõtlevad onlain-väljaannete toimetajad, kes armastavad eriti löövaid, ja sageli naelapeast mööda löövaid pealkirju.

Loe teisi Liisa Pakosta postitusi siit.