Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta toob feminismi defineerides välja, et naiste igapäevased tegemised ja osalemine tööturul on muutunud. "Inimkonnal on olnud oma eksistentsi jooksul suhteliselt vähe aega selle uue olukorraga kohanemiseks ja see pole sugugi valutult läinud," märkis ta Müürilehele antud intervjuus.

Pakosta rõhutab, et ta on Eesti riigiametnik, kes peab täitma talle seadusega antud ülesandeid. "See töölõik feminismist, millega volinik tulenevalt seadustest tegeleb, on seotud võrdse ligipääsuga tööle ja haridusele," selgitas ta.

Samas ei eelista Pakosta feminismi nii kitsalt vaadata, nagu tema tööülesanded ette näevad. "Ma kasutan oma tööülesannete paremaks täitmiseks kõiki vajalikke teooriaid, konstruktsioone, uuringuid, nähtusi, liikumisi, sotsiaalseid arutelusid jne. Minu ülesanne, milleks ma hommikul rõõmuga tööle tulen, on täita neid töökohustusi, mis on mulle pandud."

Ma ei taha, et ühel grupil tekiks tunne, et ma väärtustan mingit asja kellekski olemise tõttu rohkem kui teist. Volinik peab julgustama kõiki inimesi oma õiguste kaitseks pöörduma.
Liisa Pakosta

Pakosta ei leia, et võrdõigusvolinik peaks feminist olema ning tema on siiski ametnik. "Ma ei taha, et ühel grupil tekiks tunne, et ma väärtustan mingit asja kellekski olemise tõttu rohkem kui teist. Volinik peab julgustama kõiki inimesi oma õiguste kaitseks pöörduma," rääkis ta.

Sookvootide seadmine ei ole esimene lahendus

Sookvootide seadmist, et tagada naistele ligipääsu võimule, Pakosta ei toeta. "Kvootide seadmiseks määrab seadus piirangu. Kvoote tohib seada ainult juhul, kui selleks on – ainult alaesindatusest ei piisa – objektiivsed põhjused, mida ei ole võimalik ühegi muu meetmega ületada. Ma tegelikult ütleksin, et meil ei ole võimalik tõenduspõhiselt väita, et muude meetmeteta ei saa seda vähendada. Lihtne on öelda, et teeme kvoodid."

Pakosta võitleb seksismi vastu huumoriga. "Oh, seda juhtub kõigil, mõnikord on meil kontoriski nalja palju, sest keegi on kogemata midagi seksistlikku öelnud. Kuni püsib huumor, on lootust maailma paranemiseks. Aastatepikkune kogemus ütleb, et kõige tõhusam ongi huumori ja äraspidipööramise segu," soovitas ta.

Täispikkuses intervjuud saab lugeda Müürilehest.