President Ilves ütles Eesti Päevalehele antud eksklusiivintervjuus, et Eesti maksupoliitika osas oleks vaja põhimõttelisi muutusi teha ning käis näiteks välja mõtted maksustada rikkust, mitte rikkaks saamist, piirkondlike maksusoodustuse kehtestamist, tulumaksuvaba miinimumi olulist tõstmis ja ettevõtte tulumaksu sisse viimist.

"Maks kui selline ei ole asi iseeneses, see on keskkonna arengut suunav meede. Kuna keskkond, milles elame, muutub, on paratamatu, et ka maksud peavad ajas muutuma. Seda eesmärgiga kultiveerida just sellist majandust nagu meie seda soovime. Küsimus on, kus tahame Eestit näha, mitte viie, vaid 25 aasta pärast. Kui meie sooviks on teadmusmahukas ja innovaatiline tööstus, edukas start-up keskkond ning nende kahe omavaheline integreeritus, siis peame arvestama et seda suunda tuleb toetada läbi muudatuste maksukeskkonnas," kommenteeris ettevõtlusminister Liisa Oviir presidendi ideid.

Oviiri sõnul armastatakse meil maksusüsteemi kaitsmisel toetuda erinevatele edetabelitele ja öelda, et kuna oleme seal ja seal kõrgel kohal on meil kõik hästi. Eesti konkurentsivõimest räägivad aga ministri arvates kõige paremini meie eksporti kajastavad arvud.

"Nad on tunduvalt objektiivsemad kui mis tahes konkurentsivõime, majandusvabaduse või doing business’i edetabelid. On ilmne, et ekspordi languse ja tootmismahtude vähenemise püsides ei kannata enam üksnes ettevõtete kasum, vaid ka investeerimis- ja kasvuvõime ning ei ole välistatud, et nii mõnegi tootmise säilitamine muutub ühel hetkel üle jõu käivaks," rääkis Oviir.

"Tööstuspoliitika väljatöötamise käigus on ettevõtjad toonud minu lauale mitmeid sisulisi maksupoliitika muudatusettepanekuid, nagu sotsiaalmaksu lae kehtestamine; ressursitasude suurem laekumine KOV`dele, et nad oleksid huvitatud ettevõtlusest; elektri hinnakomponentide diferentseerimine lähtuvalt tarbimiskogusest (selle osas koostame ministeeriumis praegu mõjude analüüsi); piirkondliku konteksti jälgimine maksude kehtestamisel ehk mida teevad naaberriigid (maksumäärad, aktsiisid sh erimärgistatud kütus jne)," lisas Oviir.

Maksude puhul on ministri sõnul aga oluline vaadata, et Eesti püsiks vähemasti Euroopa kontekstis konkurentsivõimeline, eriti aga võrrelduna naabritega. Makse ei tohi käsitleda ainult riigieelarve tuluallikana, vaid maksusüsteem peab soosima Eesti ettevõtjate konkurentsis püsimist rahvusvaheliselt.

"Leian, et maksupoliitilisi muudatusi tuleks planeerida ette pikaajaliselt, et ettevõtjad saaksid aegsasti kohaneda. See käib nii otseste kui kaudsete maksude (aktsiisid, erinevad tasud) kohta. Leian, et Eesti maksusüsteem vajab muutusi, kuid mitte radikaalset lammutamist. Ehk põhjalikku debatti on hädasti vaja, sealjuures on vaja ka vanadest dogmadest lahti lasta ja vaadata tänast süsteemi värskema globaalset konteksti arvestava pilguga," ütles minister Oviir.

Kommenteerides aga presidendi kriitikat, et valitsus vaidleb pikka aega suhteliselt väikeste asjade üle nagu Euroopa kontrollikoja liikme kandidaat.

Kooseluseadus pole Oviiri arvates aga kuidagimoodi väike asi.

"Kooseluseadust saatev vaidlus on väärtuspõhine vaidlus. See on vaidlus teemal, kas oleme suletud või avatud ühiskond. Ja see ei ole kuidagimoodi väike asi. See mõjutab meid igatpidi. Kui valime olla suletud ühiskond, siis peame arvestama, et välisspetsialistid, kelle riiki meelitamiseks näeme täna kurja vaeva, pakivad oma asjad ja võtavad ka oma tööandja kaasa," lisas Oviir.