Kersna ütles Delfile, et tänase Eesti Päevalehe juhtkiri muretseb põhjendatult laste rasvumise pärast, mis muutub ühel hetkel laialdaseks terviseprobleemiks. "Kui juba iga neljas esimesse klassi minev laps on ülekaaluline ja vaid 24 protsenti Eesti lastest liigub iga päev vähemalt tund aega, siis on olukord pehmelt öeldes kriitiline," tõdes Kersna. Lapse tervise eest peaks tema sõnul vastutama loomulikult eelkõige lapsevanem, ent kui ka lapsevanema sotsiaalsed oskused on madalad, siis peaks ühiskond laiemalt võtma vastutuse.

"Mitte ainult minu hinnangul, vaid ka mitmed rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et kõige tõhusam viis ebavõrdsuse tasandamiseks on pöörata pilgud haridusasutuste poole," ütles Kersna. Kool, kus lapsed veedavad suure osa oma päevast, saab tema sõnul pakkuda liikumist soodustavat keskkonda kõigile olenemata lapse sotsiaalmajanduslikust olukorrast. Selleks on vaja aidata koolidel muuta koolikeskkonda liikumist soosivaks ning arendada teaduspõhiseid laste liikumist soodustavaid programme koolipäeva sees.

Kersna kinnitusel on praeguseks liikuma kutsuva kooli programmiga liitunud 40 kooli üle Eesti ning tulemused on muljetavaldavad. Paranenud on lisaks laste liikumisaktiivsusele ka õpitulemused ja kooliga rahulolu üldisemalt. "Näiteks Soomes on laialt levinud nn kogupäevakooli süsteem, kus koolipäeva sees on omavahel ühendatud liikumine, ainetunnid ja huvitegevus," märkis ta.

"Seega, minnes probleemi juure juurde, peaksime endale tunnistama probleemi ning hakkama sellega süsteemselt tegelema," ütles Kersna. Selleks on vaja toetada koolikeskkondade ja metoodikate arendamist liikumist soosivateks ning pakkuda lapsevanematele võimalust valida oma lapsele kool, mis tagab lapse päevase liikumisvajaduse katmise ja ka huvitegevuse.

Tänane Eesti Päevaleht kirjutab, kuidas Eesti tervishoiusüsteem soosib praegu rikkamaid, sest rikkamatel on võimalik kiiremini arsti juurde pääseda kui vaesematel ja kasutada ka erakliinikute teenuseid. Artiklis seisab ka, et kui rikkaima viiendiku Eesti inimeste seas põeb kroonilisi haigusi 28%, siis vaeseima viiendiku seas on see näitaja lausa 60% ja see vahe on viimase 10 aastaga kasvanud, mitte kahanenud.