Liina Kersna Repsi plaanist: eriolukorda ei tohi kasutada Trooja hobusena
Valitsus on esitanud riigikogule kiireloomulise kobareelnõu, kus ühelt poolt pakutakse lahendusi eriolukorrast tingitud probleemidele, kuid teisalt näib osa neist olevat jääva iseloomuga. Näiteks pakutakse välja, et edaspidi võiks otsustada valitsus, millistel tingimustel lõpetatakse põhikool ja gümnaasium. Täna kehtestab kooli lõpetamise tingimused seadusandja ehk riigikogu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.
Eriolukord ei tohi seada kahtluse alla ühegi lapse haridustee jätkamist. Selleks peab valitsus koostöös riigikogu ja haridusvaldkonna ekspertidega välja töötama kiired ja paindlikud lahendused. Aga need lahendused peavad olema ajutised ning seotud tänase eriolukorraga. Ja see peab olema kirjas ka seaduses.
Haridusministeerium ei suutnud jõuda kokkuleppele põhikooli riiklike lõpueksamite kaotamise teemal ei haridusvaldkonna esindajatega ega isegi mitte oma koalitsioonipartneritega riigikogus. Nüüd üritavad nad kasutada tagaust, et vähendada riigikogu otsustusõigust ning anda sel teemal suuremad volitused valitsusele.
Minister Reps kaitseb valitsuse otsust koolijuhtide pöördumisega, kus paluti seoses eriolukorraga siduda koolilõpetamine eksamitest lahti, aga ka koolijuhid lähtusid oma ettepanekutes eriolukorrast. Lisaks tegid koolijuhid ettepaneku kaotada ära kohustus teisendada sõnalised hinnangud ümber viiepallisüsteemi. Selle ettepanekuga nõustus valitsus vaid eriolukorra ajaks. Samas just sõnaliste hinnangute numbriks teisendamise ebaefektiivsust mõistavad nii õpetajad, koolijuhid kui ka õpilased. Ka väljaspool eriolukorda.
Selline käitumine valitsuse poolt eriolukorras ei ole demokraatlikule parlamentaarsele riigile kohane. Loodetavasti ei lepi sellega ka riigikogu enamus.
