„Konfidentsiaalne abi on kõigile naistevastase vägivalla ohvritele tagatud ka edaspidi. Samuti säilib võimalus jääda esmasel nõustamisel anonüümseks. Teenus on välja arendatud tänu senistele tublidele teenusepakkujatele ning on oluline, et ka sotsiaalkindlustusameti korraldusel see tase säiluks,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.

Sotsiaalkindlustusameti esindaja selgitas, et tugikeskuse teenuse osutajate leidmiseks üle Eesti korraldati kolm hanget. Baasrahastuseks kujunes hankemenetluste tulemusena tänavu 641 051 eurot, mis jaguneb maakondade vahel vastavalt esitatud pakkumuste maksumusele. Hankel kvalifitseerumise oluliseks tingimuseks oli tehniline ja kutsealane pädevus.

„Kõige suuremat ebaõiglust tekitab varjupaikade vahel see, kui esimese hanke ajal justkui raha ei olnud, siis kolmandas hankes kinnitati need tugikeskuste pakkumised, mis esimeses hankes tagasi lükati. Näiteks kui Valgamaa piirhind oli algselt ligi 27 000 eurot, siis kolmandas hankes lepiti pakutud 49 000 euroga,“ ütles sotsiaalkomisjoni liige ning lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma esimees Liina Kersna.

„On ilmselge, et raha on valdkonnas liiga vähe. Praegu on seda eelkõige majutusteenuse pakkumiseks, aga ohvrid vajavad vägivallarattast välja tulemiseks ka psühholoogilist ja juriidilist nõustamist, milleks raha ei jätku,“ lisas Kersna.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul on sotsiaalkindlustusameti järelevalve all tagatud kontroll ohvriabi valdkonna üle.