Liikvel on tappev, ent legaalne uimasti
Seda ei Eestis, Euroopas ega mujal maailmas, sest GBL-i kasutavad tuhanded keemiatööstused, näiteks tindi-, värvi- ja lakieemaldajates, kosmeetikatarvetes, tekstiili-, polümeer- ja nailontoodetes, kütusetööstuses ja fotokeemias lisandina.
Piisab vaid neelata üks korgitäis mõrumaitselist GBLi, kui see muutub organismis sekunditega ametlikult narkootikumiks tunnistatud GHB-ks, kinnitas kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse keemia- ja bioloogiaosakonna peaspetsialist Peep Rausberg.
GHB näol on tegu Eestiski hulk aastaid “korgijoogi” ja “vedela ecstasy” nime all tuntud meelemürgiga, mille tootmise üks lähteaine ongi seesama lahusti GBL.
Keskkriminaalpolitsei narkokuritegude talituse ülemkomissari Vallo Jääratsi selgitusel pole GBL Eestis veel populaarne, kuid oht olukorra muutumiseks on reaalne, mida kinnitab muu maailma praktika.
“Hirmutav on aga fakt, et kuna GBL-i omamine, müümine ja tarvitamine on legaalne, pääsevad selle diilerid kahjuks karistuseta,” lausus Jäärats.
Nii Jääratsi kui ka Põhja ringkonnaprokuröri Rita Siniväli hinnangul tuleks GBL ja selle analoog BD võimalikult ruttu lülitada narkootiliste lähteainete nimekirja.
Ravimiameti narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning impordi ja ekspordi büroo juhataja Eda Lopato möönis, et GBLi ja BD käitlemise range kontrolli alla võtmine oleks vajalik, ent see pole lihtne.
GBLi ja BD vaba levikut lubab rahvusvaheline narkoleviku vastane konventsioon, seda just ainete massilise kasutamise tõttu tööstuses.
“Loomulikult oleks ainete lülitamine lähteainete nimekirja tubli samm edasi ja loodame, et see lähiajal ka juhtub, sest kogu maailmal on sellega probleeme ja töö selle lahendamiseks juba käib,” lisas Lopato.
