Teetööd, tipptund, plekimõlkimised - need on mõned märksõnad, mis Tallinna teed otsesõnu lukku keeravad. Näiteks ka sel nädalal võis ühel hommikul näha, kuidas näiliselt kerge avarii mõjub. Teisipäeval põrkasid Tallinnas Tehnika tänava ja Paldiski maantee ristmiku juures kokku kaks sõidukit. Ummik ulatus aga peagi Sõle kanti välja, rääkimata Paldiski maanteest.

"Tallinna liiklussüsteem on eriti teatud perioodidel- tööpäeva tipptunnid ja eriti septembri alguses, mil puhkused lõpevad ja koolid- algavad, üsna tundlik selliste juhuslike häirete suhtes. Autokoormus on ju ajaliselt, ööpäeva jooksul jagunenud väga ebaühtlaselt," nendib Dago Antov Delfile antud intervjuus.

"Samas terve päeva lõikes, rahulikumatel perioodidel pole ka üksikud juhuslikud intsidendid sellised, mis tooksid kaasa suuremaid ummikuid või liiklustakistusi. Kas ja kuidas seda lahendada? Ma näen siin paari momenti- ühest küljest oleks väga hea, kui kõik sellised intsidendid suudetaks lahendada kiiresti ja võimalikult väikeste takistustega, paraku alati pole see lihtsalt võimalik," arutleb ta.

"Kui tänavad oleksid laiemad, siis ilmselt oleks ka mõjud väiksemad, samas pole see linna kui terviku suhtes otstarbekas- laiendada tänavavõrku sellise varuga, mis suudaks üksikute ja pigem juhuslike intsidentide korral anda möödasõiduvõimalusi. Reaalselt pole see ei võimalik (ruumi selleks ei jätku) ega ka ratsionaalne (kallis lahendus, mis võib kaasa tuua ka negatiivseid mõjusid, eelkõige tipuvälisel ajal (näiteks suuremad sõidukiirused ja nendega kaasnevad negatiivsed mõjud ohutusele ja keskkonnale)," jätkab ta. "Kokkuvõttes võiks soovitada Karlssoni surematut soovitust: Rahu, ainult rahu! Siis vähem intsidente ja rahulikum elu ka tervikuna, sh liikluskeerises."

Olete ühes varasemas intervjuus maininud, et Eestis on liikluskorraldus väga autokeskne ning jalakäijaid ja jalgrattureid on toodud ohvriks autoliikluse sujuvusele. Kuidas on olukord teie meelest pealinnas praegu? "Aeglaselt, aga kindlalt need hoiakud muutuvad enam tasakaalustatuks, just selles suhtes, et peetakse samavõrra oluliseks ka kvaliteetset ühistransporti, sõiduvõimaluste loomist jalgratturitele ning väärtustatakse enam ka jalgsikäiku. Häid näiteid pole veel palju, kuid hoiakute muutumine on siiski täheldatav," märgib ta.

Paljudele linlastele valmistab pahameelt Reidi tee projekt, ent on sellest siiski reaalselt tolku? "Väga piiratud ulatuses, tagades veidi parema ühenduse sadama piirkonna ja linna ja selle lähiala idapoolsete ja põhjapoolsete asumite vahel. Samas on Tallinna üheks probleemiks tähelepanuväärselt suur kesklinna läbiva (nn transiit-) liikluse osatähtsus kesklinna tänavatel ja sellele probleemile Reidi tee mingit olulist leevendust tõenäoliselt ei paku."