Liikluskampaania: lapsed on linnas tagasi
“Kui varasematel aastatel on autojuhtidele suunatud sõnum rõhutanud tee andmise kohustust ülekäigurajal ootavale jalakäijale ning asula piirkiiruse ületamisega kaasnevaid ohte, siis nüüd on astutud samm edasi, rõhutades asula- ja linnatingimustes ohutu sõidukiiruse valikut, mis vähendaks jalakäijale otsasõidu tõenäosust ja selle tagajärgede raskust,” ütles maanteeameti liikluskasvatuse talituse juhataja Urve Sellenberg pressiesindaja vahendusel.
Jalakäijatele suunatud sõnum tuletab liiklejatele meelde sõidutee ületamise kohustust selleks ettenähtud kohtades ja reguleeritud ülekäigukohal vaid rohelise fooritule põledes. Kampaania aktiivne meediaperiood on kolm nädalat. Teavitusmaterjalid on koostatud nii eesti kui ka vene keeles.
Politsei on sellegi kooliaasta esimesel nädalal traditsiooniliselt suurendatud jõududega väljas liiklust kontrollimas. See tähendab, et koolide ja muude haridusasutuste lähedal abistavad väikeseid liiklejaid ja jagavad neile õpetussõnu ka need politseiametnikud, kes igapäevases töös liiklust ei reguleeri.
“Politsei rahustab õppeasutuste lähedal asuvate sõiduteede ja ülekäiguradade juures liiklust ja kutsub vajadusel rikkujaid ka korrale. Politsei tegevuste eesmärk on, et kõik lapsed jõuaksid kogu õppeaasta vältel tervena kooli ja tagasi koju. Nii politseinike kui ka lapsevanemate olulisim ülesanne on lastele meelde tuletada ohutu liiklemise põhitõdesid. Lapsevanemad peavad igal ajal olema lastele liikluses eeskujuks ja seda nii sõidukijuhina kui jalakäijana,” ütles politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna komissar Riho Tänak.
Üle-eestilise kampaania tunnusmärk tugineb liiklusmärgi „Soovituslik kiirus 40km/h“ kujutisele, andes sõidukijuhile mõista, et lisaks asula piirkiirusest kinnipidamisele tuleb vähendada sõidukiirust ka ilmastiku-, tee- või liiklusoludele vastavalt. Septembris, mil linnadesse saabuvad kooliaastat alustavad lapsed ja liiklus tervikuna suviste sõiduoludega võrreldes taas pingestub, on sellekohane sõnum põhjendatud.
2008. aastal hukkus linnades ja muudes asulates kokku 20 ja sai vigastada 376 jalakäijat. Liikluskeskkonna ohtlikkust iseloomustab asjaolu, et pea veerand asulates õnnetusse sattunud jalakäijatest sai 2008. aastal surma ja vigastada reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületades.
Kuigi õnnetuste arv on viimastel aastatel absoluutarvude võrdluses vähenenud, iseloomustab olukorda asulates hukkunud ja vigastada saanud jalakäijate suur arv.
