Liiklusekspert: kohustuslikust alkomeetrist Eestis abi pole, alkolukust küll
Liiklusekspert Indrek Sirk leiab, et Eestis pole otstarbekas kehtestada igas autos alkomeetri olemasolu kohustust, sest odavate alkomeetrite näit võib olla eksitav.
Sirgi sõnul on ka Eestis arutatud, kas kohaldada alkomeetri omamise kohustust, kuid seni ei ole majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumil selget seisukohta. Ta ise ei usu, et see olulist kasu meie liikluses annaks. „Kes on alkoholi tarvitanud, see teab seda niigi,“ sõnas Sirk.
Sirgi sõnul on soovituslik, et igas autos võiks olla alkomeeter, kuid lauskohustust ta sellest ei teeks. Ta ise on lausnõude vastu, sest selle väärtus on kaheldav, kuna ei anna inimesele 100-protsendilist kindlustunnet.
„Odavate alkomeetrite miinuseks on see, et nad ei pruugi olla usaldusväärsed,“ rääkis Sirk Delfile. „Kui alkomeeter on kaua autos olnud, saanud külma ja kuuma ja on taatlemata, võib ta jätta näidu andmata ning anda sellega inimesele põhjendamatu kindluse, et kõik on korras.“
Inimesed ei oska oma seisundit hinnata
Liikluseksperdi sõnul on politseil korralikud mõõtevahendid olemas, millega joovet kontrollida.
Sirgi sõnul jäävad inimesed tihti vahele väikese alkoholijoobega ja väidavad, et nad ei saanud aru, et nende organismis on veel alkoholi.
„Inimene räägib tihti, et ta ei taju ja tunneta oma joovet,“ kõneles Sirk. Tema praktikas on nn hommikused kaasused, kus inimene on õhtul alkoholi tarbinud, kuid hommikul ärgates ei taju, et veres on veel alkoholi. „Kui sa hommikul pärast ärkamist ennast hästi ei tunne, siis on tegemist pohmelusega, kus organismis on ikkagi alkoholi. Tihti inimesed peidavad seda halvasti magamise taha.“
Prantslased on alkoholijoobe osas olnud siiani suhteliselt tolerantsed. Meie seaduste järgi on lubatud, et veres võib alkoholi olla kuni 0,19 promilli või kuni 0,09 milligrammi ühes liitris väljahingatavas õhus. Joove alates 0,2 promillist veres on keelatud.
„0,2 promilli veres on sedavõrd madal, et seda kogust ei pruugi inimene ise ära tundagi,“ rääkis Sirk. Seepärast leiab Sirk, et kui tegemist ei ole korraliku aparaadiga, siis võib see näit olla eksitav.
„Kui me leiame alkomeetrid, mis annavad kindla tulemuse, siis võiks sellest kasu olla, aga need alkomeetrid on kallid ja see tähendaks rahalise kohustuse panemist ka autojuhtidele, kellel seda tegelikult vaja ei ole,“ kõneles ta.
„Ma ei näe sellel meetmel nii suurt kasutegurit, et panna alkomeetri omamine täiskohustuseks kõigile autojuhtidele,“ rääkis ta. „Meil on niigi see nimekiri nendest asjadest, mis iga päeva autos kaasas peavad olema, nii pikk, et raske on seda teadagi.“
Alkolukud oleks efektiivsemad
Sirgi hinnagul oleks alkomeetritest efektiivsem alkolukkude kasutuselevõtt teatud liiki sõidukitel. Näiteks tuleks alkolukud peale panna veokitele ja bussidele.
Samuti võiks alkolukke hakata kasutama riskigruppide puhul. Näiteks inimene, kes on vahele jäänud ja saanud karistada joobes juhtimise eest peaks järgmised aastad sõitma ainult autoga, millel on alkolukk.
„Suund peaks olema sinna poole, et mitte kehtestada kõigile kohustust, mida politsei ei suuda kontrollida,“ sõnas Sirk ja tõi näiteks mobiili kasutamise autoroolis. „Kirjutasime selle seadusesse sisse, aga politseil ei ole jõudu seda kontrollida. Meetmed peavad olema tõepoolest efektiivsed.“
Prantsusmaal jõustus juulist seadusesäte, mille järgi peab autojuhil olema autos kaasas alkomeeter. Selle puudumisel saab kohapeal trahvi 11 eurot. Tegemist on valitsuse viimase sammuga võitluses alkoholijoobest tingitud liiklussurmade vastu.
