12. mail andis Eesti metsloomaühing teada, et sai teate lambaaedikusse kinni jäänud põdravasika kohta. „Vasikas päästeti vabaks ja jäeti samasse kohta oma ema kutsuma, aga ema ei tulnud. Õnnetu loomalaps viidi seejärel lauta sooja ning hommikul helistas inimene meile ja palus põdravasika üle võtta,” kirjutas metsloomaühing Facebookis ja kiitis lambakasvataja teguviisi, et ta andis loomalapsele võimaluse emaga uuesti ühineda.

Keskkonnaamet ütles, et loomalastele tuleb tõepoolest anda aega emaga uuesti kokku saada, kuid nende info järgi seda antud juhul ei tehtud, kuna vasikas toimetati loodusest ära juba enne õhtut. Põdrad on aktiivsemad just hämarikus ja öösel, nii et emal polnudki sisuliselt võimalik poja juurde naasta, kinnitas amet.

Keskkonnaamet ütles, et näeb sarnaseid juhtumeid igal kevadel, kui murelikud inimesed toovad metsast ära pealtnäha emata loomalapsi. Tegelikult võib vanem olla lihtsalt süüa toomas ja laps sugugi mitte abitu.

Konkreetsel põdravasikal oli hulganisti puuke ja emast eemaloleku tõttu vedelikupuudus, kuid veterinaari hinnangul polnud tema seisund kriitiline. Põdravasika seisund hakkas aga halvenema pärast loodusest eemal olemist. „Kui öeldi, et ta eemaldati loodusest väga halva seisundi tõttu, siis seda hindas pädematu inimene. Ta tegi vale otsuse looma liiga ennatlikult loodusest ära tuua,” ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialist Jan Siimson, kui veterinaar oli põdravasika tervist hinnanud.

Kui vahepeal tundus, et looma tervis hakkab taastuma, siis eelmise nädala keskel ilmnesid vasikal mõned närvisüsteemi häired ja ilmselt neljapäeva õhtul või öösel loom suri.

Keskkonnaamet paneb inimestele südamele, et loomi ei tohi omavoliliselt ega liiga rutakalt loodusest ära viia. Vanematele tuleb jätta aega oma poegade juurde tagasi tulla.

Peale selle, et inimesed ei võta arvesse loomade aktiivsuseaega, eksitakse sageli ka sellega, et jäädakse loomapoega eemalt jälgima, märkis Siimson. „Metsloomade meeled on palju erksamad kui inimesel. Tõenäoliselt ema vaatab eemalt ja näeb, et inimene valvab, või tunneb tema lõhna. Inimese käigust jääb lõhn veel mõneks ajaks õhku hõljuma,” sõnas ta. „Kui inimene on käinud põdravasika juures, vaadanud, et ema pole, ja tulnud poole tunni pärast tagasi, siis see pole piisav aeg, et õhk jõuaks hajuda ja et see oleks ohutu.”

Metsloomaühing on öelnud, et ei nõustu keskkonnaameti etteheidetega. Konkreetne vaidlus keskkonnaameti ja vabatahtlike loomapäästjate vahel on aga vaid jäämäe tipp. Nende seisukohtade vahel loomade päästmise osas laiemalt on nõnda tugev lõhe, et vabatahtlikud tunnistavad, et aitavad metsloomi tihtilugu saladuskatte all. Loe põhjalikumalt keskkonnaameti ja vabatahtlike loomapäästjate erimeelsustest eilsest Eesti Päevalehe artiklist.