Liiga vägivaldsed klipid ja Samosti rollikonflikt ehk VAATA, mille peale on inimesed ERRi eetikanõunikule kaevanud
Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk tõi välja mõned näited ERRi programmist ja saadetest, mille kohta inimesed on nõunikule kaevanud.
Tammerk selgitas Delfile, et üks aktiivsem tagasiside periood on alati seotud valimistega ning näiteks mullu oktoobris toimunud kohalike valimiste eel ja järel tuli valimiskampaania kajastamisega seotud kirju ja kõnesid nii kuulajatelt-vaatajatelt kui kandideerijatelt.
"Kõige põhimõttelisemad kaebused olid need, mis puudutavad valimisliitude ja parlamendiväliste jõudude proteste seoses vähese juurdepääsuga ERRi. Samas on selge, et ERRi poolt on on õigustatud piiarata debatisaates osalejate arvu, sest muidu ei oleks saade enam jälgitav ega juhitav. Soovitasin edaspidiste kohalike valimiste puhul teemade ringi laiemaks viia nii, et ka nn väljast tulijad (peale nelja suure erakonna) saaksid ERRis oma seisukohti paremini edastada," rääkis Tammerk Delfile.
Protestid valimisdebattides osalemisvõimaluse kohta said nõuniku väitel operatiivsed vastused nii ERRi tegevjuhtkonnalt kui ajakirjanduseetika nõunikult enne valimispäeva, et mitte jätta avalikkuses esitatud küsimusi segadust tekitama. Proteste esitasid muuhulgas näiteks Pärnu valimisliit "Südame ja mõistusega", EKRE, valimisliit Tallinna Rohelised ja Iseseisvuspartei.
Kuulajatelt-vaatajatelt tuli valimiste ajal kriitilisi vastukajasid valimissaadete teemavalikus ja külaliste valiku osas ning Tammerki sõnul oli sageli tegemist emotsionaalsete reaktsioonidega, kus inimene ei kuula või vaatagi saadet lõpuni, aga leiab, et mõnele erakonnale või kandidaadile tehakse liiga või antakse liigselt eetriaega. "Enamikul juhtudest on kogu saadet vaadates näha-kuulda, et saates ei ole olnud tasakaalustamatust või ERRi valimisreeglite rikkumist," ütles Tammerk.
Samuti oli viimase poole aasta jooksul juhtum, kus puuetega inimeste nimel esitati kaebus, et vaegnägijad ja-kuuljad ei omanud häid võimalusi valimissaadete jälgimiseks.
"Tegelikult on siiski tingumised loodud: 2013.a. algusest on ERR subtiitritega varustanud kõik kesksed poliitikasaated, mistõttu kuulmispuuetega inimestel oli võimalus ERR-i valimisdebattidest osa saada subtiitritega versioonist kaks päeva pärast esmaesitust. Nägemispuuetega inimestele teleprogrammide kättesaadavaks tegemisel on ERR 2013.a. algusest varustanud tõlkesubtiitritega saated ka heliliste subtiitritega. Selleks tuleb teleri puldil valida ETV või ETV2 kanali vaatamisel eraldi helisubtiitrite kanal," selgitas Tammerk.
Samosti rollide konflikt ja liiga vägivaldsed klipid
Tammerk tõi välja ka veel näiteid inimeste kaebustest, kes pole olnud rahul sellega, kuidas neid on ERRi saadetes kajastatud ning selgitas nende tagamaid:
Talupidaja Jaak Vackermann esitas mitu kaebust ETV saate Pealtnägija kohta, tehes etteheiteid 2013.a. teisel poolel eetris olnud lugude peale. Vackermann heitis ette ebaõigeid väiteid ja kallutatud kajastust mahetalunikele määratud toetustega seoses, näiteks loos "Tugitoolipõllumehed kasseerivad umbrohu kasvatamise eest toetusraha".
Tegu oli pretsedenditu kaebusega selles mõttes, et kaebuse esitaja käis 2013.a. sügisel protestimas ERRi ja põllumajandusministeeriumi ees. ERRilt nõudis ta näljastreigi ähvardusel võimalust vastulauseks otse-eetris, soovitavalt ETV "Kahekõne" saates. Ajakirjanduseetika nõuniku lahendi kohaselt ei ole "Pealtnägija" nende lugudega ajakirjanduseetikat rikkunud.
Mari Kangur kaebas AK koeravaidlust käsitlenud uudise peale. Lugu rääkis kohtuasjast, milles Mari Kangur üritab temalt väidetavalt ära võetud ja loomaarsti abi vajanud koera tagasi saada. Kaebaja arvates oli AK saatelõik eksitav, sisaldas valeinfot ja oli erapoolik. Ajakirjanduseetika nõuniku hinnangul on loos esitatud eri osapoolte seisukohad. Valefakte loos ei ole. Siin kaebuses oli ka üks tüüpiline telejuhtum: inimene ei taha kaamerasse intervjuud anda, hiljem aga heidab ette, miks tema vähem sõna sai kui teine pool. Selle kaebusega seoses tuvastas ajakirjanduseetika nõunik, et kaebajale ja tema esindajale pakuti sõna pikemateks selgitusteks, kuid nad ei soovinud neid kasutada. Ajakirjanduseetika nõuniku lahend oli AK suhtes vabastav: ajakirjanduseetika rikkumist ei olnud. Sama leidis Pressinõukogu, kes kaebuse uuesti läbi vaatas.
Ajakirjanduseetika nõunik peab reageerima ka siis, kui ajakirjanikul on nähtav huvide konflikt või rollikonflikt. Näiteks sattus rollikonflikti R2 saate "Olukorrast riigis" saatejuht Anvar Samost, kui ta ERRi eetris kuulutas välja, et algatab allkirjade kogumise peaminister Andrus Ansipi Sotši olümpiamängudele sõitmise vastu. Saatejuht sattus allkirjade kogumise algatajana rollide konflikti. Üks roll on saatejuhil, kes peaks sündmusi analüüsima ja oma seisukohti väljendama, samas säilitades käsitletavate teemadega vajaliku distantsi. Teine roll on poliitilise aktsiooni korraldajal, kes on huvitatud, et tema aktsioon vilja kannaks ja palju toetust saaks. ERRi saatejuht peab olema sellisest rollikonfliktist vaba. Varsti pärast poliitilise allkirjakampaania algatamist teatas Samost, et astub üleüldse poliitikasse ja loobub saaatejuhi rollist.
Aeg-ajalt korduv etteheide on lapsevanemate kriitika vägivaldsete kaadrite pärast varasel kellaajal, kui lapsed on teleri ees. Tegemist on olnud üksikute apsudega, kui mõne krimisarja promoklipp on eetrisse sattunud valel ajal või on mõnes saates jäetud esitamata hoiatus häirivate kaadrite pärast (näiteks verine õnnetus või loomapiinamine).
Mõnel teemal teevad eriti poliitikud avalikke vihjeid väidetavate vigade kohta, aga konkreetset pretensiooni ei esitata. Näiteks ei laekunud ERRi ühtegi vastulauset faktivigade osas seoses Sirbi juhtumiga 2013.a. lõpus.
