Nüüdseks on sideministrist saanud tööjõuminister. Beiruti sõjajälgedega äärelinnas, kulunud ministeeriumihoones Nahhasiga kohtudes räägib ta juhtunust kui lahendamatust võrrandist. „Ausalt öeldes see pantvangistamine oli algusest peale ja jäi lõpuni müsteeriumiks kõigile,“ sõnab ta. Liibanon on näinud sõda, pidevat sisepoliitilist ebastabiilsust. „Ja isegi kui inimesed ei teadnud täpselt, kes mida tegi, polnud väga keeruline aru saada kuritegude põhjustest,“ räägib Nahhas. Mis puutub aga seitsme eestlase pantvangistamisesse, ei usu ta, et kuigi paljudel liibanonlastel oleks üldse ettekujutus võimalikest poliitilistest põhjustest.

Küll aga võib rääkida sellest, et pantvangidraama avaldas mõju Liibanoni turismile ning majandusele. Nahhas kinnitab: mõju oli negatiivne nii majandusele kui ka mainele. „Aga kvantitatiivselt seda mõõta on võimatu,“ sõnab ta. Samal ajal algasid kogu regioonis rahutused, eriti tugevalt mõjutas ning mõjutab siiani Liibanoni majandust Süüria ebastaabilne olukord, turistide arvu languseks loeb ta 30 kuni 40 protsenti.

Miks nüüdne tööjõuminister keeldus andmast välja salvestatud mobiiltelefonidest saadud infot, võib lähemalt lugeda esmaspäevasest Eesti Päevalehest.