Ehkki seadus lubab anda relvaloa anda inimesele, kes on kuriteo toime pannud, kuid selle karistus on kustunud, on menetlejal siiski õigus loa andmisest ikkagi keelduda, võttes arvesse inimese varasemat käitumist ja eluviisi loa taotlemisel.

"Relvaseaduse järgi võis politsei mehe [Mikk Tarraste - A.P.] karistatusele vaatamata loa anda, aga karistusregistri andmete kõrval pidanuks menetleja asjaolusid põhjalikumalt hindama ja loa andmisest siiski keelduma," selgitas Vaher. Tarraste karistus oli relvaloa uuendamisel kustunud.

Vaher teatas, et 32-aastasele Tarrastele relvaloa väljastamise asjaolude selgitamiseks alustas politsei distsiplinaarmenetlust eile.

"Samuti kontrollib PPA täiendavalt üle kõigi praeguste relvaomanike andmed, et tuvastada, kas esineb veel olukordi, kus kustunud karistuse tõttu on küll inimesel seadusest tulenev õigus relvaluba saada, kuid tema eluviisi või käitumise tõttu vajab loa andmine täiendavat kaalumist," selgitas Vaher.

Vaheri sõnul arutatakse nüüd koos siseministeeriumiga, kas relvaomanike tausta tõhusamaks kontrolliks on vaja muuta ka relvaseadust.

"Kindlasti on relvaloa menetluses tähtis roll psühhiaatrilisel hindamisel, mida praegu võib teha vabalt valitud vaimse tervise spetsialisti juures. Oleme veendunud, et enamik arste annab relvaloaks vajaliku tõendi täie vastutustundega, kuid paraku on ka juhtumeid, kus on põhjust arvata, et loa taotleja vaimne tervis vajanuks sügavamat hindamist," selgitas Vaher pressiteenistuse vahendusel Delfile.