Semiootikud tõdevad, et tegemist on sambaga, mis ei kujuta leina ega mälestust, vaid vaprust ja võitlusvalmidust.

“Analüüs lubab väita, et kompsitsiooniliselt on ausammas propagandistliku kunsti mõjutustega, mis toob esile kujutise silueti ja tulemusena on visuaalseks dominandiks relvastatud SS-lase figuur,” seisab politsei tellitud ekspertiisiaktis, mille koostamist juhtis semiootikaprofessor Peeter Torop.

“Nii satub kujutise märgiline rahvusliku dominandiga struktuur vastuollu kompositsioonilise propagandistliku struktuuriga. Ekspertiisi käigus tehtud meediaanalüüs näitas samuti, et ausamba tähenduse mõtestajad on sellest vastuolust mõjutatud ja tulemusena on ausamba retseptsioon nii Eesti kui rahvusvahelises meedias nii vastuoluline,” selgitatakse aruandes, mida politsei pole seni avaldanud.

SL Õhtuleht kirjutas septembri keskel Toropile viidates, et monumendil pole ühtegi elementi, mis peaks SS-lasele või natsismile viitama.

Ekspertiisi osas samba märgilise struktuuri kohta kirjutab Torop, et tegemist on terviku stiliseeritud kujutisega, mille eesmärk on tähistada Eesti sõduri lahingulist vaprust võitluses Eesti eest ja bolševismi vastu. “Waffen SS-ile viitab selles kõige otsesemalt mitte munder ja kiiver, vaid Eesti Vabadussõja risti südamiku motiiviga kraeembleem.”

Torop märkis, et otseselt ausamba märgilisest struktuurist tulenevat seletust saab õiguslikult hinnata pärast põhjalikku ajaloolist ekspertiisi, mis ei kuulu ekspertgrupi kompetentsi. Ekspertgrupi arvates tuleks muu hulgas anda hinnang Waffen SS-i mobilisatsioonile Eestis seoses riikluse säilitamise ja taastamise lootusega.

Samba asukoha suhtes on ekspertgrupp seisukohal, et selle paiknemine kalmistul Nõukogude poolel võidelnute ühishauale püstitatud mälestussamba vastas loob mitmekordse ruumilise konflikti: ühel maa-alal on kokku viidud kaks erinevas laadis ja erineva mentaalsusega sammast.

Ideoloogiliseks konfliktiks on semiootikaekspertide hinnangul see, et vastamisi on hauda tähistav sammas ja ausammas, mis pole matmispaiga ega kohalike sõjas langenute mälestamisega seotud.

Kokkuvõtteks jõudsid semiootikud järeldusele, et ausambal kujutatud märgid ja tekst on allutatud rahvuslikule dominandile ega ülista kuidagi natsismi. “Samas on ausammas kui terviklik kunstiteos vastuoluline oma memoriaalsest stilistikast kõrvalekaldumise ning propagandistliku kunsti mõjutuste tõttu. Sellega kaasnev kõrvalekaldumine heast toonist on loonud pinnase ausamba väga vastuoluliseks interpreteerimiseks ning tekitanud ruumilise konflikti oma paiknemiskohas.”