Lihula sambas pole midagi natslikku

Politsei avalduse põhjal Tartu Ülikooli semiootikaprofessorilt Peeter Toropilt tellitud ekspertiis näitab, et Lihula monumendil pole mitte ainsatki natsliku sümboolika tunnust.

Politseile avalduse teinud isik toetub karistusseadustiku sotsiaalse vaenu õhutamise paragrahvile, mis näeb ette rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistuse tegevuse eest, millega avalikult kutsutakse üles vihkamisele või vägivallale rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundi pärast. Avalduse teinut politsei ei avalikusta, kirjutab SL Õhtuleht.

Lääne politseiprefektuuri tellis ekspertiisi semiootikaasjatundjalt Peeter Toropilt, aga nüüd ei rutta sugugi järeldusi avalikkusele tutvustama. “Avalikustada seda hetkel ei saa, kuna menetlus on veel pooleli,” teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja Kaja Kukk.

Tartu Ülikooli semiootikaosakonna juhataja Peeter Torop on oma järeldused prefektuurile üle andnud. Lihula monumendil pole mitte ainsatki SS-sümboolika elementi, rõhutas ta. “Kõikvõimalik SS-sümboolika on summutatud,” ütles Torop. „Bareljeefil on küll rinnas rist, aga haakristi pole. Peas on mehel universaalne Saksa armee kiiver, mille kuju pole aga kaugeltki põhjus seda kohe natslikuks tunnistada. Peaks ütlema, et monumendil on hoopis välja toodud tugev Eesti aspekt. Näiteks käisel on trikoloori kujutis ja Vabadussõja risti südamiku kujutisega kraeembleem.”

Torop nentis siiski, et monument on sõjakas. “Ekspertiisis tõime antud monumendile ka võrdluseks fotosid ja sõjaaegseid mobilisatsiooniplakateid, kus sõjamees on täpselt samas asendis ja vaatab samuti itta. Ilmselt võiks öelda, et monument on ebaviisakas või vastuoluline,” tähendas professor. “Põhimõtteliselt on küsimus selles, et välismaailmale on ikkagi raske selgitada, et tegu on Saksa armee rahvusväeosas teeninud Eesti sõduriga,” rääkis Torop. „Relva-SSi pole kunagi kuritegelikuks tunnistatud, aga katsu sa seda võõrastele selgitada. Kurb, et kujusse kätketud vastuolu võimaldab temas näha ka natsisõdurit. Seda oleks õige mainekorraldusega pidanud juba ammu ette nägema.”

Kunstiakadeemia professor Leonhard Lapin möönab, et ilu kipub ikkagi olema vaataja silmades. “Inimesed, kes teavad detaile ja on end mundrite olemusega kurssi viinud, oskavad loomulikult ühte teisest eraldada,” sõnas ta. „Aga enamik inimesi kujundab oma seisukoha ajakirjanduses avaldatule toetudes ning probleemi rohkem ei süüvi.”

Valitsus ei ole monumendi suhtes oma seisukohta muutnud. “Valitsuse korralduses öeldakse üheselt, et Lihula mälestusmärk kahjustab Eesti mainet,” teatas valitsuse kommunikatsioonijuht Kristi Liiva. „Valitsuskabineti liikmed olid nii otsuse tegemise eel kui ka järel seisukohal, et sellest märgist oli saanud maailma silmis natsismi tunnustamise sümbol Eestis.”