Ligi: vabadusvõitleja sõdis vaba riigi eest

Inimestel, kes topivad uue vabadusvõitlust käsitleva eelnõu alla hävituspataljone ja punaarmeed või ründavad natsikuritegude tunnustamise eest, pole kaitseminister Jürgen Ligi hinnangul südametunnistust.

Vabadusvõitleja võitles Eesti Vabariigi taastamise eest ning Vene ja Saksa okupatsioonide vastu, selgitab Jürgen Ligi Postimehe arvamusveerul. Inimsusvastastes ja sõjakuritegudes osalenud on välistatud.

Ligi kirjutab, et eestlased on niigi oma südames teadnud seda, kes on vabadusvõitleja.

Ent sealtmaalt, kus tehtud katsed on riigikogus tagasi tõrjutud, on valusalt riivatud tundeist vähe, nendib autor. “Neis katsetes on keskendutud Teisele maailmasõjale ning Jüri Uluotsa 1944. aasta 7. veebruari üleskutsele, et eestlased liituksid Saksa mobilisatsiooniga. Vabariigi järjepidevuse põhimõtte tõttu andis see üleskutse teatava legitiimsuse okupatsiooniväega liitumisele.”

Ligi kirjutab, et kaotanud Saksa pool on eestlaste seas Vene omast kõrgemas hinnas olnud. “Selline on meie ajalugu. Meie iseseisvuse hävitas punane Venemaa, mitte natslik Saksamaa, ja esimene jõudis siin ka rohkem kurja teha.”

Sõjas tuli teha valik kahe halva vahel, nendib Ligi. “Sakslaste eelis oli, et nad sõdisid meie vallutajatega ja olid ka kultuurilt omasemad. Nii tekkis lootus omariikluse taastumisele ning autonoomialubadusi oli samuti õhus.”

Kas mahub vabadusvõitluse staatuse alla ka Eesti Laskurkorpus? See küsimus on Ligi sõnul pahatahtlik ja kohatu. Laskurkorpuslased ei saanud eeldada, et selle riigi mundris, kes Eesti Vabariigi lämmatas, käis võitlus vabariigi taastamise eest. “Nõukogude Liit tappis ja küüditas meil juba rahu ajal ning saatis mobiliseerituid rinde asemel nälgima ja orjatööle. Nende võidu puhul sai juba ette olla üsna kindel, et taastub punane okupatsioon,” sõnas Ligi.

Ent Waffen-SSi munder ei saa olla vabadusvõitluse tunnus. Me pole veenvad oma taotlustes, kui anname ettekäände natsisüüdistusteks, kirjutab Ligi. “Ja muidugi on sõjakuriteod, mida me tunnustada ei saa, kuid mida oponendid ikka ja jälle teemasse segavad.”

Uluotsa üleskutse ümber on ka juriidilist mitmetitõlgendamist, leiab Ligi. “Okupeeriva riigi okupatsioon ise on ebaseaduslik ning meie algatuste konstruktsioon pole mitte kõigi silmis vettpidav,” kirjutab ta. “Eesti Vabariigi järjepidevuse kõige järjepidevam tunnustaja USA peab tolle jätkuvuse kandjaks mitte üleskutse tegijat Uluotsa, vaid Eesti peakonsulit New Yorgis Johannes Kaivu.”