Eluasemelaenu tulumaksusoodustuse, aga ka paljude teiste maksuerisuste peaküsimus on, kas maksumaksjad peavad püsivalt juurde andma neile, kel niigi juba teistest rohkem on, kirjutab Ligi oma blogis.

Ligi sõnul on ettepanek esmalt lõpetada soodustus neile, kes laenu veel võtnud pole, ja teatada seda mitu kuud ette. Koduomanike eestkõnelejad ei räägi ausat juttu, kui räägivad kaotusest "peredele" või "koduomanikele", kasutades seejuures veel meelevaldseid arve, kirjutab minister. "Grupihuvide asemel tuleb siin märgata ühiseid ning neid, kes ei tule endaga tõepoolest toime. Olukord, kus töötu abiraha ja toimetulekutoetus kokku jäävad maha aina kasvanud intressisoodustuse kuludest (580 miljonit 2009. aastal), tuleb lõpetada."

Maksude puhul kehtiv mõistliku etteteatamise printsiip on tagatud üleminekuajaga, kirjutab Ligi. Selleks on piisav pooleaastane etteteatamisaeg maksusoodustuse mitterakendamisest tulevastele laenudele, ning kolmeaastane üleminekuaeg juba võetud laenudele 2011. aastast alates. Viimane tagastus jääks siis aastasse 2014, mil kriis on mälestus, rääkimata külmunud turust, selgitab Ligi. Järgmisest aastavahetusest võiks alandada mahaarvatava piiri 50 000lt 30 000 kroonini, mida pere puhul tuleb korrutada kahega. Seega on ka veel järgmisel aastal soodustusega kaetud kahe miljoni kroonine laenujääk, millest suuremad laenud on väikesel, reeglina hästi toime tuleval vähemusel.

Maksusoodustuse saamiseks on vaja olla korralik maksu maksja ehk tulu saaja. Seevastu tõelistes raskustes võlgnikud, üürnikud või väikesetululised seda ei saa, tõdes Ligi. "Kaks kolmandikku tagasimaksest saab osaks kõige jõukamale viiendikule. Kevadine ühekordne tulumaksutagastus on laenumaksete kõrval samas väike, kedagi palju ei aita, ning ta ei seostu maksegraafiku ega kalkulatsiooniga maksevõime kohta," ütles ta.