Ligi esitles 2014. aasta eelarvet: tähtsaimad on konservatiivsus ja jätkusuutlikkus

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles täna uut riigieelarvet esitledes, et eelarve eesmärk on tagada riigile selle ülesannete täitmisel rahastatus, aga seda nii, et riigi majanduskeskkond ebastabiilseks ei muutuks.

"Valitsus peab nendest põhimõtetest kinni ning keskendub kulude sisulist jõukohasust mõõtvale struktuurse tasakaalu näitajale nagu kogu Euroopa. Oleme suutnud hoida väikest struktuurset ülejääki alates 2009. aastast, järgmise aasta struktuurne ülejääk on 0,7 protsenti," selgitas Ligi.

Ministri sõnul kipub väike riik olema kallim, mistõttu vastutus iga euro täpse suunamise eest on suurem. "Oleme järginud põhimõtet teha sotsiaalkulutusi, mis on eelarve suurim osa, vajaduspõhiselt, ning suutnud hoida palgakulud riigiaparaadile oma väiksusele vaatamata keskmised, 10,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust."

"2014. aasta eelarve on põhjusega nimetatud ka sotsiaalseks," märkis minister. "Keskmine pension kasvab kuue aasta kohta enim, 5,8 protsenti, mis tõenäoliselt on Euroopa kiireim tõus." Kasvavad ka II pensionisamba maksete, õppetoetuste, sotsiaaltoetuste saajate eest makstava sotsiaalmaksu ja vajaduspõhise peretoetuste kulud.

Järgmisel aastal on riigil eelnõu järgi kasutada kaheksa miljardit eurot, mis on võrreldes tänavusega 349 miljonit enam. Riigieelarve kulusid on järgmisel aastal planeeritud 8,06 miljardit eurot. Võrreldes selle aastaga kasvavad need 377 miljonit ehk 4,9 protsenti.