„See on nagu näidata restoranikülastajale, kuidas vorsti tehakse,“ ütles Ligi. Kirja olemasolu aga näitab tema sõnul, kuidas rahandust korras hoitakse.

"Sõelutakse läbi olemasolevad kulud, viiakse ministeeriumid ja haldusalad võrdsele stardipositsioonile. Mitte nii, et kõik, mis on, see jääb," sõnas rahandusminister.

Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski ütles, et tema restoranikülastajana tahaks küll teada, kuidas vorsti tehakse. "Riigi rahakott ei ole ministri rahakott, vaid kõigi Eesti inimeste rahakott. Avalikkusel on kindlasti õigustatud ootus teada, mis seisus riigi rahandus on," ütles Ossinovski.

Ossinovski tuletas meelde, et 2020. aastal tuleb raske aasta, et Euroopa toetusi ei ole enam kasutada ja paljude riigiprogrammide rahastus on 100% euroopa maksumaksjate kanda. Tema sõnul pole enamik valdkondi astunud mingeid samme, et nende rahade kadumist korvata.

Ligi sõnul pole sel jutul alust, sest plaanid, kuidas ilma eurorahata toime tulla, on olemas ja praegugi tuleb vähem kui pool investeeringutest eurorahast.

Kõige suuremaid kärpeid sisaldas haridusministeeriumi rida, kus kokku soovitati hoida 14 miljonit eurot, samuti oli üks suuremate kärbetega valdkond sisejulgeolek. Haridusminister Jaak Aaviksoo (IRL) sõnul on käärid soovide ja vajaduste ja reaalsuse vahel eelarves 100-150 miljonit eurot.

Jürgen Ligi sõnul pole haridusvaldkonnas vaesust ja Aaviksoo nõustus, öeldes, et õpetajate palgad tõusid ja tõusevad ka sel aastal. Seda, kuidas 14 miljonilist kärbet ellu hakatakse viima, ta ei teadnud ja uskus, et rahandusministeerium aitab.

Keskerakondlane Mailis Reps ütles, et küsimuseks pole ainult kärped vaid kogu riigi rahanduse komplekt ja tegelikult tuleks küsida, kas Eesti maksusüsteem ikka toimib. Ossinovski tuletas meelde, et maksuauguga tuleb tegeleda ja küsimus on see, miks sellega pole juba tegeletud.