Jürgen Ligi esitles riigikogule uut riigieelarve seaduse eelnõu, millega valdavalt kirjutatakse seadusesse senised riigi rahanduse konservatiivsed põhimõtted. Seadusega on kavas kehtestada valitsussektori eelarve tasakaalu nõue ning eelarvereeglid valitsussektori liikmetele.

Uus seadus sätestab eelarve koostamise, vastuvõtmise ja vahendite kasutamise tingimused ning reguleerib, mille alusel tasakaalustatakse riigi vajadused rahaliste võimalustega.

Tasakaalu nõue kehtib valitsussektorile, kuhu lisaks riigieelarvelistele asutustele kuuluvad keskvalitsuse mõju all olevad sihtasutused, äriühingud ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

„Vaid riigieelarve kaudu valitsussektori eelarve eesmärkide saavutamine võib seada riigieelarvele aga ebamõistlikult ja ebaõiglaselt suure koormuse. Et valitsusel oleks võimalik tagada nõude täitmine ning vältida olukorda, kus ühe valitsussektori osa puudujääk tuleb kompenseerida teise arvel, tuleb kehtestada eelarvereeglid seetõttu ka muudele valitsussektori asutustele,“ selgitas Ligi.

Valitsussektori eelarve eesmärkide täitmist ja korrigeerimise vajadust hakkab eelnõu järgi hindama Eesti Pank. Keskpank annab arvamuse riigi rahaliste võimaluste kohta ning võrdleb riigi makromajandus- ja rahandusprognoose teiste tunnustatud prognoosidega ja hindab seniste paikapidavust.

Ministri sõnul piirdub riigieelarve seadus erinevalt aastastest eelarveseadustest eelarvepoliitikaga. „Siin ei tehta valdkonnapoliitilisi otsuseid, milline on tulude ja kulude sisu, milliseid valdkondi rahastatakse rohkem ja mida eelisarendatakse. Need valikud jäävad iga-aastaste eelarvete juurde,“ ütles Ligi. „Riigieelarve seaduse piiridesse jäädes on valikud läbipaistvamad, realistlikel alustel ja jätkusuutlikumad.“