Ligi: armee rolli üle otsustab tsiviilvõim

Kaitseminister Jürgen Ligi ei pea vastuolu kaitseväe juhatajaga ületamatuks ja rõhutab kaitseväe korralduse seaduse vastuvõtmise olulisust.

Ligi nendib intervjuus Eesti Päevalehele, et vestles kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsiga juba enne, kui see teema ajakirjandusse jõudis. “Meil oli väga konstruktiivne vestlus ja ta tõestas täielikku pädevust oma rollis. /-/Lubasin talle, et kindlasti lahendame need vastuolud omavahel. Kuid ma ei lubanud, et tema seisukohad omaks võtan.”

Ministri meelst on skandalne, et meil pole siiani kaitseväe seadust, mida põhiseadus ette näeb. “Kaitseväe tegevus on reguleeritud rea määruste ja käskkirjadega. Põhimõtteliselt olen selle eelnõuga rahul, kuigi on paar asja, mida muuta tahaksin.”

Ligi ei soovinud täpsustada, mida ta soovib muuta. “Mõned küsimused kavatsen kindlasti tõstatada.”

Põhimõtteliselt asi ju toimib, nendib Ligi. “On tõeliselt piinlik, et iga kord, kui jutt kaitseväe korralduse seadusele läheb, tekib hirmus lärm. /-/ Demokraatlikus ühiskonnas otsustab sõjaväe rolli üle tsiviilvõim. Ja see roll tuleb kirja panna. Tahan rõhutada, et see seadus ei muuda kuidagi kaitseministri rolli, mis on lihtsalt lahti kirjutatud.”

Küsimusele, kas uues seaduses kaitseminister ei võta arvesse sõjalist nõuannet, vastab Ligi, et tegemist on laiema küsimusega.

“Mis puudutab administratiivtasandit, siis siin peab kaitsevägi alluma samadele üldistele alustele nagu iga riigiasutus,” nendib ta. “Operatiivtasandi juhtimine on kaitse-väes kindlasti spetsiifilisem. Samas peab tõdema, et kaitseväelaste etteheited on jäänud just üldisele tasemele. Sõjaväe kõrgemalt juhtkonnalt on tulnud vastuolulisi seisukohti, kuid tegeleme nende küsimustega kindlasti edasi.”

Konfliktse eelnõu arutamiseks kutsutakse kokku ainult erandjuhtudel presidendi kui riigikaitse kõrgema juhi juures kooskäiv riigikaitse nõukogu.

Ligi ei pea riigikaitsenõukogu kokkukutsumist praeguses olukorras mõistlikuks.