Eestis on detsembri seisuga 3089 vangi, kellest hinnanguliselt ligi 300 võib uue karistusseadustiku jõustumisel uue ja kergema karistuse saada ning vabadusse pääseda. Justiitsministeeriumi asekantsler Kristel Siitam-Nyiri selgitas, et eelnõuga nähakse ette erikord nende jaoks, kes kannavad seaduse vastuvõtmisel reaalset vangistust.

„Näiteks kui isik on süüdi mõistetud pisivarguse eest summas 100 eurot ja ta kannab vanglakaristust, tuleb ta eelnõu jõustumisel vanglast vabastada, kuna 100-eurone vargus ei ole tulevikus enam kuritegu, vaid väärtegu,” rääkis asekantsler. Siitam-Nyiri ütles, et täpset arvu, kui paljusid vangistust kandvaid isikuid muudatused puudutavad, on keeruline prognoosida, kuna sageli kannavad nad karistust mitme kuriteo eest.

„Kui isik kannab karistust korraga mõrva ja pisivarguse eest, siis suure tõenäosusega muudatused tema karistusmäära ei mõjuta,” tõi ta esile. Justiitsministeeriumil tuleb aga hinnanguliselt vaadata üle umbes 300 vangistust kandva isiku karistused. „See aga ei tähenda automaatselt, et kõik nad vabastatakse,” märkis ta.

Ühtlasi tunnistatakse kehtetuks 47 kuriteo koosseisu, kuna need kas dubleerivad mõnda teist paragrahvi või nende alusel pole kedagi karistatudki.

Justiitsminister Hanno Pevkuri selgitusel oli peamine revisjoni eesmärk kõrvaldada ülekriminaliseerimine. Muudatusega enamasti leevendatakse seni kehtinud karistusi. Valitsus otsustas algatada vastava seaduseelnõu, mis saadetakse edasi riigikogusse. Karistusseadustikus muudetakse rohkem kui 200 paragrahvi.