Eesti Teaduste Akadeemia meteoriidikomisjoni liige Ülo Kestlane kirjutas Meie Maas, et ajalehes avaldatud üleskutsele vastasid 15 pealtnägijat ning küsitluse käigus lisandus veel samapalju.

“Boliidi kirjeldused on üsnagi erinevad, sõltuvalt sellest, mida keegi nende sekundite jooksul jõudis tähele panna,” kirjutas ta.

Kirjelduste kokkuvõtete põhjal järeldas Kestlane, et boliid lendas Eikla ja Leisi vahelt suunaga idakagust lääneloodesse ja kustus umbes 15- kilomeetrise läbimõõduga mereala kohal 20 kilomeetri kõrgusel maapinnast.

Vaatlustest tuletatud kiiruseks said teadlased 15-20 kilomeetrit sekundis. “Seda toetab ka boliidi pea värvus — keevitusleek, valge, elektrisinine, mõni märkas ka oranžikat tooni,” kirjutas Kestlane kokkuvõttes.

Teekonna lõpuosas meteoorkeha ilmselt lagunes intensiivselt ning kustumisel märgati sädemeid.

“Kaldun arvama, et antud meteoorkeha võis pärineda mingi komeedi tuuma küljest, kuid ei ole seotud leoniidide tähesajuga, mida ootasime päev varem,” kirjutas Kestlane. “Samuti kaldun arvama, et merre ei pudenenud midagi olulist peale läbisulanud tolmuterade,” lisas ta.

Boliidid on heledad, väga heledad ja üliheledad meteoorid. Meteoor on valgusnähtuste, helinähtuste, elektronmagnetiliste nähtuste kogum, mille tekitab õhkkonnas kosmilise kiirusega lendav tahke keha — meteoorkeha ehk meteoroid.

Boliid lendas Saaremaal 20. novembri hommikul kell 10.28.