Kõige rohkem suundub inimesi kodudest välja Harjumaal - 245 erinevasse talgupaika suundub töödele rohkem kui 5000 talgulist. Üle 2000 inimese oodatakse talgutöödele Pärnumaal, üle 1000 aga Tartumaal, Lääne-Virumaal, Saaremaal, Võrumaal ja Järvamaal.

Talgupäev hõlmab heakorrastustöid linnas, külades ja looduses. Samuti mälestiste korrastamist, erinevate ehitiste lammutamist ja ehitamist. Talgulised saavad mitmel pool proovida ka selliseid erilisi töid, nagu kiviaedade ladumine, sidemasti püstipanek, külakiige ehitamine, haabjate tõrvamine, talgusupi valmistamine, välikemmergu ehitamine, motokrossiraja korrastamine ja palju muud.

Talgute käigus tehakse korda ka üle 40 erineva kaitsealuse objekti. Enamuse neist moodustavad erinevad pargid, maastiku-, looduskaitse-ja hoiualad, kuid on ka üksikobjekte.

Talgud toimuvad näiteks Ontika, Viitna ja Aalatskivi maastikukaitsealadel, Anija, Peningi ja Raadi mõidsa parkides, Otepää ja Haanja loodusparkides ning Karula rahvuspargis, Alam-Pedja looduskaitsealal ja veel paljudes teistes kohtades. Lisaks prügikoristusele tehakse ka võsakoristust, koristatakse ebaseaduslikke lõkkekohti ja puhastatakse jõgesid.

Talgupäeva peakoordinaator Kaia-Kaire Hunt usub, et tänane ilm ei saa talgutele takistuseks: "Kevadiselt muutlik ilm, väike vihmasabin ja udu ei ole kindlasti talgute ärajäämise põhjuseks. Igale ilmale tuleb lihtsalt valida sobivad riided – mitmekihilised, soovitavalt tuule- ja vihmakindlad ning mugavad ja vettpidavad jalanõud."

Talgud algavad vastavalt talgujuhtide määramisele erinevates paikades erineval ajal - esimesed talgulised alustasid töödega juba hommikul kell 8, teisal aga alustatakse toimetamistega alles nii hilja nagu kell 18. Talgupäeva lõpetuseks toimuvad kõikjal üle Eestimaa suuremad ja väiksemad talgusimmanid, kus kohalikud pillimehed ja esinejad hoiavad talguliste tuju üleval.