Lepikson kinnitab Savisaare tulistamist
Keskerakonna liidri postkaardisuuruse pildi pihta laskmist Isamaaliidu esimehest Laari kunagise Võrumaa-visiidi ajal eitasid riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni liige Jüri Kaver ja valitsuse pressiesindaja Kaarel Tarand. Viimane ise küll kohal ei viibinud.
“Kaver peaks mälunõtruse pärast erialaarsti poole pöörduma,” tähendas Lepikson.
Parteitu Lepikson toonitas, et tema võib sellest rääkida. “Mulle pole truualamlikkuse tunnused omased.”
Keskerakonna andmetel valmistus peaminister koos oma kaaskonnaga 1999. aasta 13. mai õhtupoolikul pärast Kuperjanovi pataljoni ülema Peeter Hoppe juhatusel toimunud väeosa eluoluga tutvumist ning pataljoni pooleliolevate hoonete ehitamise jätkamise arutelude lõpetamist Nursi sõjaväebaasis väliööbimiseks.
Lõõgastavast üritusest võtsid Keskerakonna teatel teiste seas osa endine luurekoordinaator Erik-Niiles Kross, peaministri julgeolekunõunik Jaan Tross, Isamaaliidu kohaliku organisatsiooni juht Meelis Munski, riigikogu liige Jüri Kaver, toonane maavanem Robert Lepikson ning hulk teisigi inimesi.
“Poliitilises seltskonnas oli kellelgi kaasas postkaardisuurune Edgar Savisaare märtsis lõppenud valimiskampaania portreega trükis. Lahingukooli ohvitseride käest sai uljas poliitikute seltskond pumppüssid, et valimistel võitnud Savisaare pildi peal oma poliitilisi pingeid välja elada,” kirjeldas Keskerakond väidetavat sündmust.
Lepikson rääkis, et alguses tehti laskeharjutusi metsa all, kus tulistati selleks mõeldud inimeste siluettide kujutisi. “Kõik ei viitsinudki lasta, kuid peaminister tegi mitu korda, ilmselt oli ta selle ala fänn,” sõnas Lepikson.
Edasi mindi tiiru, kus alguses lasti isiklike märklaudade pihta, siis tehti Lepiksoni hinnangul poisikesetemp ning lasti Savisaare pildi pihta märki.
Kellele tuli mõte Savisaare pildi pihta tulistada, ei soovinud Lepikson öelda. “Ei tahaks praegu üksikasju kommenteerida, ent kui mul on vaja sellest rääkida näiteks kohtu ees, siis ma seda teen,” ütles Lepikson.
Küll kinnitas Lepiskon, et seltskond ei olnud purjus, kuigi metsas lõkke ümber olles võeti mõned lonksud kangemat kraami.
Lepikson tunnistas, et ka tema jaoks on tegemist ebameeldiva vahejuhtumiga, salgamata, et lasi ka ise koos teistega Savisaare valimispostkaarti. “Olen ise samamoodi löögi all.”
Juhtunu salgamist nimetas Lepikson primitiivseks ringkaitseks.
Savisaarel oli Meegomäe tulistamine teada juba varem. Lepikson meenutas, et kui ta pärast maavanema ametist lahkumist Savisaarega viimase talus Lahemaal kohtus, küsis Savisaar temalt: “No räägi, kuidas te siis mu pihta tuld andsite.”
Lepikson avaldas enese sõnul imestust, et kuidas Savisaar seda teadis. Savisaar kuulis Lepiksoni väitel juhtunut Laari turvameeste kaudu.
Kaarel Tarand nimetas Kesknädala kolmapäeval ilmunud selleteemalist kirjutist lolluseks, mida pole võimalik isegi kommenteerida. “See on täielik jama, kuid Eesti ainsal sõltumatul ajalehel on õigus laimata, keda ta tahab,” ütles Tarand BNS-ile.
Jüri Kaver ütles neljapäeval samuti BNS-ile, et mingit Savisaare pildi pihta laskmist ei olnud. “Märki me tõepoolest lasime, kuid märklaudade pihta.”
Mart Laari kahepäevane visiit Võrumaale 1999. aasta mais on võrokestele meelde jäänud eelkõige lubadusega ehitada Vällamäele riigi rahaga 90-meetrine suusahüppemägi, kuid väidetav tulistamine pole seni ajakirjanduses kajastamist leidnud.
Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts peab riigikogule Keskerakonna liidri Edgar Savisaare pilditulistamisloo kohta aru andma, sest keskfraktsioon esitas neljapäeval selle kohta talle arupärimise.
Vastavalt kriminaalkoodeksile võib peaministri ja teiste ametnike osalemist eelkirjeldatud intsidendis Keskerakonna hinnangul kvalifitseerida kui sisult eriti küünilist kuritahtlikku huligaansust, mille eest määratava karistuse ülempiiriks on viis aastat vabadusekaotust.
Keskerakond viitab ka kriminaalkoodeksi paragrahvile tulirelva või laskemoona ebaseadusliku kandmise ja kasutamise kohta, mille puhul karistatakse vabadusekaotusega 5-15 aastani.
