Leon Glikman: Golovatovi vabastamise menetlemine Austria poolt ei pruugi olla rahvusvahelise koostöö põhimõtetega kooskõlas
Austria on seni põhjendanud Golovatovi vabastamist asjaoluga, et ühines Euroopa vahistamismääruse täitmisega 2002. aastal, kuid Leedu võimude poolt välja antud vahistamismäärus puudutab kuritegu, mis pandi toime 1991. aastal. Samal arvamusel oli ka Euroopa Komisjoni õigusküsimuste volinik Viviane Reding. "Õiguslikust seisukohast ei pidanud Austria vahistamismäärust täitma," ütles Reding.
"Euroopa vahistamismääruse täimine on Euroopa Nõukogu 13.07.02 raamotsusel põhinev kohustus. Täitmine peab toimuma vastastikuse tunnustamise põhimõttel ja reeglina automaatselt. Vahi all pidamine pole raamotsuse kohaselt iseenesest kohustuslik, kui täitev liikmesriik tagab siseriikliku seaduse alusel põgenemist välistavad pehmemad meetmed," kommenteeris Delfile Leon Glikman.
Glikman märkis, et kui vahistamistaotlus tehti pärast raamotsuse vastuvõtmist, siis üldreeglina ei oma tähtsust, kas süüksarvatav tegu pandi toime enne seda. "Ilmselt inkrimineeriti tapmiskahtlustus, mis ei eelda topeltkaristatavuse kontrolli. Raamotsus loetleb ammendavalt alused, millal saab täitev riik tunnistamisest ja täitmisest keelduda. Kahjuks ei ole mulle teada, millisele konkreetsele raamotsuse punktile Austria viitas. Austria on juba raamotsuse vastuvõtmisel teinud mitu reservatsiooni, mida tuleks analüüsida ka siseriikliku õiguse kontekstis," lausus Glikman.
"Sõltumata keeldumise võimalike formaalsete aluste olemasolust leian, et rahvusvahelise koostöö põhimõtetega ei pruugi kooskõlas olla ülepeakaela keeldumine enne, kui võrdväärsed liikmesriigid on tekkinud õiguslikud probleemid ja kahtlused omavahel lahti rääkinud," lõpetas Glikman.
