Leo Kunnas: riigikogu otsus näitab rahvasaadikute ükskõiksust sõjalise riigikaitse suhtes

Täna muutis riigikogu lõplikult põhiseadust, visates kaitseväe juhataja põhiseadusest välja. Nüüd tuleb muuta umbes 20 eri seadust ja panna täpsemalt paika, kes ja kuidas kaitseväe juhataja ametisse nimetab ja ametist vabastab. Reservkolonelleitnant Leo Kunnas nimetas tänast päeva "mustaks päevaks Eesti sõjandusloos".

Riigikogu otsus näitab rahvasaadikute ükskõiksust sõjalise riigikaitse suhtes, selgitas Kunnas "Aktuaalsele kaamerale".

Kunnase hinnangul ehitatakse tänase otsusega kaitseväe juhtimissüsteem vastavalt rahuaja vajadusele, mis aitab pidada väikeseid sõdu väljaspool Eestit, kuid muudab raskeks Eesti kaitsmise sõja ajal, sest puudub kaitseväe ülemjuhataja. Sõjanduseksperdi arvates on olemas ka võimalus, et kaob kaitseväe peastaap - tema sõnul on lihtne ühendada peastaap ministeeriumiga ning teha kaitseväe juhist ministeeriumi kantsleri või asekantsleri tasemel funktsionäär.

"Põhimõtteliselt on kaitseväe peastaabi kaotamine olnud osade ministeeriumi ametnike - endiste ja praeguste tippametnike - ammune unistus. Paljudes Lääne-Euroopa riikides, mis ei pea oma territooriumi kaitsma, ei ole peastaapi olemas," sõnas Kunnas.

Kunnas lisas, et puudub pretsedent, mis näitaks, et oleks võimalik oma territooriumi kaitsta või võidelda samaväärse või suurema vaenlasega ilma ülemjuhataja ja peastaabita.