Selle aasta esimeses kvartalis registreeris lennuameti lennuõnnetuste uurimise osakond kuus lennuintsidenti, esmaspäevaks oli neile lisandunud veel neli vahejuhtumit.

See arv on aastate lõikes üsna tavapärane, võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga, mil registreeriti Eestis 12 lennuintsidenti, on märgata positiivset muutust, selgub lennuameti statistikast.

Lennuameti andmetel on valdav enamus lennuintsidentide põhjustest tehnilist laadi, mõned vahejuhtumid olid aga tingitud inimlikust eksitusest.

Sellel aastal Eestis juhtunud lennuintsidendid:

20. juulil unustas lennuklubi “Pekas” õppelennuki Jak-18 T piloot maandumisel teliku välja lasta ja lennuk murdis maandudes propelleri. Lennukis olnud õppelendur ja instruktor pääsesid ehmatusega.

14. juulil lükkus edasi Estonian Airi reisilennuki Fokker-50 lend Tallinnast Moskvasse, kuna enne starti avastas meeskond lennuki ühe mootori tööd kontrollivas automaatikas normist kõrvalekalde.

10. juulil mõlkis vastu Estonian Airi reisilennukit Boeing 737-500 stardi ajal põrganud lind lennuki mootori sisselaskeava. Lennuk jätkas lendu Tallinnast Kopenhaagenisse ja maandus seal, kus lennuki mõlkida saanud mootorikate remonditi.

22. mail sattusid Tallinna lähedal teineteisele ohtlikult lähedale Estonian Airi reisilennuk Boeing 737-500 ja Soome lennuk BE-9. Lennukite vahemaa oli Harku järve kohal 630 jalga, mida loetakse lennuohutuse rikkumiseks. Uurimine selgitas, et lennukite ohtliku lähenemise põhjustas esialgsetel andmetel lennujuhi eksimus.

3. märtsil ei võtnud Tallinna lennujuhtimiskeskusega raadioühendust Eesti õhuruumi sisenenud neljakohaline Soome eralennuk Aerospatiale Sokata Trinidad 21TC, kuna lennuki raadiojaama saatja lakkas pärast raadiosageduse vahetust toimimast. Lennuki kapten oli kuuldel ja täitis kõiki lennujuhi korraldusi, kuid tal endal ei olnud võimalik sidet võtta.

28. veebruaril katkestas Tallinnast Riiga startiv reisilennuk Fokker-50 stardihoojooksu, kuna käivitus stardi hoiatussignalisatsioon, selle põhjuseks oli seisupiduri hoova äranihkumine väljalülitatud asendist. Meeskond ei olnud märganud enne starti, et seisupiduri hoob ei olnud selle väljalülitamisel läinud täielikult maha, vaid oli jäänud kahe millimeetri võrra välja.

31. jaanuaril käivitus Tallinnast Stockholmi suundunud reisilennukil Fokker-50 teliku sissevõtmisel hoiatussignalisatsioon mootorite õhuvastuvõtjate soojenduse häirest ja pidurisüsteemi häirest. Kuna teliku teistkordne sissetõmbamine tulemusi ei andnud, otsustas meeskond pöörduda tagasi Tallinna lennuväljale. Signalisatsiooni käivitumise põhjustas vähene rõhk lennuki vasaku teliku amortisaatoris.

29. jaanuaril tühjenes Riiast Tallinnasse saabunud reisilennukil Fokker-50 seisupaigale ruleerimisel vasaku põhiteliku amortisaator. Amortisaator tühjenes, kuna purunes selle tihend.

13. jaanuaril startis lennuk L-410 postiveolennule Tallinna lennurajalt Tallinna lennujuhilt stardiluba saamata. Lennuki meeskond oli piiratud nähtavuse tingimustes saanud loa joondumiseks rajale ja nõude teatada, kui on stardiks valmis, kuid startis enne loa saamist. Juhtunut uurinud komisjon selgitas, et loata stardi põhjustas lennuki kahe piloodi töö koordineerimatus.

3. jaanuaril toimus intsident regulaarreisiks Frankfurdist Tallinna valmistuva reisilennukiga Beoing 737-500. Väljalennuks valmistuva lennuki abijõuseade lülitus iseenesest välja ja salongi tekkis elektrijuhtmete kõrbemise lõhna. Lennuki ruleerimisel tekkis elektrijuhtmete kõrbemise lõhn uuesti, mis kadus pärast tagumiste köögiseadmete väljalülitamist. Intsidendi põhjustas abijõuseadme laagri rike.