Madal õhtupäike sirab otse palati ainsa voodi peatsisse. Voodi kõrval öökapil on pott roosa asaleaga ning jäme roheline küünal, mille õde on süüdanud. Oma elu kuulsaima patsiendi mälestuseks, kes selles palatis veetis oma elu viimased kolm kuud, kirjutab SL Õhtuleht.

“Me käisime abikaasaga haiglast läbi kell 20.15. Väliselt oli kõik väga rahulik. Isa magas,” räägib Mart Meri. Kui talle seitse tundi hiljem haiglast helistati, oli sõnadetagi selge, mis oli juhtunud. “Eelmisel nädalal oli tal tugevaim periood, siis me saime omavahel ka suhelda.”

Presidendi haiguslugu sai alguse eelmise aasta juulis, mil väsimust kurtnud Lennart Meril avastati ajukasvaja. 9. augustil eemaldasid tippkirurgid Mihkel Leiner ja Toomas Asser kolm tundi kestnud lõikusel Meri peaajust vedelikku täis tsüsti, mis oli talle talumatut peavalu ja kõnehäireid tekitanud. Ehkki Meri lubati juba paari päeva pärast haiglast koju, andsid arstid perekonnale mõista, et kasvaja võis seal olla juba ammu.

Kolme nädala pärast, 27. augustil, oli Lennart Meri ema sünnipäev. Selleks puhuks oli poeg kokku kogunud terve perekonna. Käidi ema haual, toimus õhtusöök, kuid see jäigi viimaseks korraks, kui terve pere kokku sai. Keegi ei osanud arvata, et presidendi reipus võib olla petlik — pärast seda tuli haiglateperiood.

Vend Hindrek Meri käis haiglas esmaspäeval kell kolm päeval. Nagu ikka, valvas Lennarti juures tema naine Helle Meri. “Olukord oli kriitiline. Kontakti me enam ei saanud.” Hindreku sõnul oli Lennart ikka paranemist lootnud. Järgmisel päeval oli Helle Meri sünnipäev.

Kui Lennart Meri oma esimesele abikaasale, Regina Merile, abieluettepaneku tegi, ütles ta: “Tead, tänane päev on õnnepäev, abiellume.” Mõni hetk varem oli teatatud Stalini surmast. „Sain talle öelda ühe asja, mis talle tegi väga head meelt,” ütleb Regina Meri 2006. aasta märtsis. Ta ei taha öelda, mida ta oma poegade isale ütles, kuid aimata seda võib, sest juba varem on Regina Meri öelnud — Lennartiga olemine on parim aeg tema elus.