Lennart Meri 80: Ida-Saksa salapolitsei arhiivide kangelane
Ajakirjanik Tarmo Vahter üllatus, kui Berliinis asuvast Stasi arhiivist saabus talle kiire vastus, et neil on Lennart Meri jälitamise kohta hulgaliselt materjali.
„Saatsin Berliinis asuvasse Stasi arhiivi järelepärimise terve rea Eesti poliitikute ja kultuuritegelaste kohta. Teadsin, et nad olid elanud või külastanud Ida-Saksamaad. Arhiivilt tuli vastus üsna ruttu," meenutab Vahter, kuidas hankis materjali raamatu „Lennart Meri. Kolmat põlve poliitik" tarvis.
Arhiivist öeldi Vahterile, et mõne tema poolt küsitud eestlaste kohta on tõepoolest säilinud jälitusmaterjale, sealhulgas Lennart Meri kohta.
„Ühtlasi oli arhiiv lahkelt nõus saatma mulle materjalide koopiad. Näiteks Lennart Meri rohkem kui 20leheküljelise jälitusprotokolli eest ei pidanud ma lõpuks mitte midagi maksma. Arhiiv saatis selle tasuta."
Autori sõnul oli arhiivi ainus tingimus materjale jagades, et nad kustutavad jälitusprotokollist Stasi seisukohalt kõrvaliste isikute nimed. Nii kustutati Lennarti abikaasa Regina ning poegade Mardi ja Kristjani nimed...
„Minu meelest on Stasi arhiivi avatus õpetlik näide, kuidas oskab vaba ühiskond käia ringi kommunistliku režiimi pärandiga. Meil Eestis käib seevastu Nõukogude aja uurimise takistamine ja piiramine. Avalikkusel ei ole enam juurdepääsu juhtivate kommunistide isikutoimikutele. Need piirangud kehtivad veel 30 aastat pärast inimese surma. Seega on vaba Nõukogude aja uurimine Eestis äärmiselt raskeks muudetud," kiidab Vahter sakslaste käitumist minevikupärandiga.
Lennarti Meri puudutavad protokollid asuvad riiklikus Stasi arhiivis Berliinis ja need materjalid said avalikkusele ligipääsetavaks 1990ndatel.
Seda, miks Lennart Stasile nii suurt huvi pakkus, jälitusprotokollist ei selgu. „Jälitamise ajal kohtus Lennart klassivenna Antonius Nekumiga. Klassivend elas Lääne-Berliinis ja saabus Lennartile Ida-Berliini spetsiaalselt külla. Võib-olla oli just see jälitamise põhjuseks," oletab Vahter.
Kuigi Lennarti poeg Mart on nimetanud teost heatahtlikuks bulvarikirjanduseks, oli just tema see, kellele protokollide lugemine nalja tegi.
„Muuhulgas aitas Mart mul dešifreerida protokollis Stasi poolt ühe jälitatava kohta kasutatud koodnime "Stein" (Kivi) kandjat. Selgus, et "Steiniks" kutsus Stasi Marti ennast..."
Allpool toob Delfi lühikese ülevaate raamatus avaldatud Stasi protokollidest, kus keskseks tegelaseks „Kern" ehk Lennart Meri.
12. august 1978, SDV: „Tuli majast „Kern" ning üritas tulutult avada Fiati pagasiruumi luuki. Pärast seda läks ta majja tagasi. /.../ Istusid „Kern" ja „Stein" Ladasse ning mõlemad sõitsid Chausseestrassele, tegid pöörde Maailma Noorsoo staadioni juures ja sõitsid Invalidenstrassele. Seal peatuseid nad restorani „Jägerklause" ees ning väljusid autost. „Stein" pildistas jälle inimeste rühma. /.../ „Sisenes ning läks ülemisele korrusele trepist paremat kätt asuva kassa juurde. Siin kõnetas „Kern" kassaametnikku. Seejuures oli arusaadavalt kuulda järgmist: ta proovis tellida hotellituba Magdeburgis ja Wernigerodes. Ametnik vastas, et selleks on vajalik broneering ja 20-30 Lääne-Saksa marka ettemaksu. Peale selle on kõigile sinna reisivatele inimestele vajalik viisa. Selle peale kostis „Kern", et tahab maksta. Selle peale nõudis ametnik temalt viisat. „Kern" andis talle NSV Liidu välispassi ja ütles: „Ma tulen Eestist." Selle peale ütles ametnik imestunult: „Ma mõtlesin, et te olete Läänest."
KIRJUTA DELFILE: Mille poolest erines Lennart Meri teistest presidentidest?
