Lembit Kolk: saata naispolitseinik pimedas jõuku purjus kaklejaid lahutama on kurjast
Viljandi ja ilmselt kõigi teiste viimaste juhtumite puhul on Kolgi sõnul selgelt tunda puudujääke koolituses, rääkimata varem tavaks olnud olulisemate sündmuste analüüsist.
"Inimesed on tööga üle koormatud, sest neid on liiga vähe alles jäänud. Millal nad leiaksid veel aega koolitustel käia ja kes on need koolitajad? Mina näen, et koolitus võiks olla väga konkreetne ja lühike, kus õpetatakse kõige olulisemaid politseivõtteid ja -strateegiat. See ei tohiks inimesi nende praktilisest tööst kuigi kauaks eemale kiskuda, kuid tuletaks kõige olulisemad võtted jälle meelde," pakkus Kolk.
Teine probleem on tema sõnul seotud sookvootidega. "Politseis töötab palju väga tublisid naisi ja müts maha nende ees. Ainult ära ei tohi unustada seda, et naised ei saa kunagi füüsiliselt sama tugevaks kui mehed, nad ei jookse nii kiiresti ka pätile järele. On juba tekkinud olukord, kus naistega ei taheta koos patrulli minna. Osades jaoskondades, ka suurtes, on juba pooled naised ja mõni patrull koosneb vaid kahest naisest," lisas Kolk.
Naised on tema sõnul enamasti väga head uurijad, paberitöö tegijad või protokollide kirjutajad. Ka kiiruseületajaid sobivad nad hästi ohjeldama, sest on oma loomult pehmemad. "Saata aga naispolitseinik pimedas jõuku purjus kaklejaid lahutama on kurjast, ja neid kaklusi on meil juba oi kui palju. Rääkimata sellest, et lisajõude polegi kusagilt enam võtta. Kas pätid seda ei tea või?" küsis Kolk retooriliselt.
Riigilt ja politseijuhtkonnalt ootaks Kolk oma alluvate korralikku kaitsmist, sest seda vajavad nad kõige rohkem - politseinikud peavad tundma kindlat ja tugevat seljatagust. Kui seda pole, siis ei panda enamasti ka endast maksimumi välja, sest kes tahab pärast kohtu vahet käia ja selgitada, et kaitses vaid teiste kodanike rahu ja turvalisust.
"Enda tervis on ju selles vaidluses täiesti ebaoluline, seda ei paista kaitsvat ka seadus. Kui raha pole, ei saa politseinikele ka korralikke advokaate palgata ja sedagi teavad pätid ülihästi," kritiseeris Kolk.
Kui Türi rahval on jäänud mulje, et pätid on võimu üle võtnud, siis Kolgi sõnul on sama mure mujalgi. Politsepatrullid ei jõua kohale, sest bensiin on limiteeritud. Paberimajandus on ammu üle pea kasvanud ja kohus määrab naeruväärseid karistusi. "See on tuuleveskitega võitlemine, sest pätt on juba kohtuistungi järel vaba ja ülbitseb edasi," nentis Kolk.
"Mis ümberkasvamist me ootame, kui inimene on juba mitmeid kordi saanud ainult ühiskondlikult kasulikku tööd, mida ta nagunii ei tee?"
Kurb on Kolgi sõnul see, et asi hakkab juba algkoolist pihta, mida ta näeb seda vastavas komisjonis istudes. Lapsevanematele on õigus antud vastavalt rahakotile advokaat palgata ning süüdistada õpetajaid ja korralekutsujaid, aga mitte näha oma kasvatustöö puudulikkust.
Kolk pakkus lahendusena välja, et demokraatlike lahenduste kriitikavaba rakendamine tuleks pidama saada ja lähtuda seaduskuuleka tavakodaniku vajadustest. "Loodan, et meil neid ikka veel on, kuigi neist enam palju ei kirjutata ja kipub jääma mulje, et elamegi pätiriigis," lisas Kolk.
"Seadused peavad hakkama kaitsma tavakodanikku, et saaks tekkida soovitud turvatunne. Kohtud ei peaks ennast naeruvääristama olematute karistuste määramisega ja kohtueelne uurimine ei tohiks venida aastatepikkuseks, mil see jookseb aegumise liiva," kritiseeris Kolk.
