Diskussioonid elektroonilise hääletamise üle ei vaibu Lemberi hinnangul ilmselt niipea, kuigi esmakordselt sai oma hääle interneti vahendusel anda juba kaheksa aastat tagasi. Kaks aastat tagasi riigikogu valimistel osalenud 580 000-st inimesest hääletas 140 000 just elektroonselt.

Algusest saati on tema sõnul arutatud selle valimisviisi samataolisuse üle, kuna e-valimistel saab oma häält muuta. Seda saab teha uuesti elektrooniliselt hääletades kui ka eelhääletuse ajal valimisjaoskonnas hääletades. Mitu korda hääletamisel läheb arvesse ainult viimasena antud hääl ja see võimalus on seadustatud, vältimaks hääletaja mõjutamist hääletamise ajal. Ehk surve avaldamise korral saab hääletaja oma hääle hiljem uuesti anda.

Lember uskus, et kindlasti muutub süsteem samm-sammult veelgi turvalisemaks ning juba selle aasta sügisel toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistest rakendatakse katseliselt hääle kontrolli. "See tähendab, et valijal on võimalik pärast hääletusprotseduuri läbimist kontrollida, kas hääl jõudis valimiskomisjoni sel kujul, mis vastas tema tahtele," selgitas Lember.

"E-valimistes kahtlejad peaks mõistma, et ega progressi vastu sõdimine ei anna mingit head nahka ja pigem tulebki koos panustada sellesse, kuidas kiiresti populariseerivat süsteemi paremaks ja usaldusväärsemaks muuta. Selleks ju sellesügiseste valimiste testperiood ongi ja kui kõik klapib, siis tulevikus on süsteem veelgi turvalisem. Samas jääb valijale alati võimalus valimistepäeval minna jaoskonda ja hääletada traditsioonilisel viisil," soovitas Lember.