Lehtola laseb Kurmi Estonia-raporti põhja

Soome legendaarseim õnnetusteuurija Kari Lehtola peab Estonia katastroofi üles soojendanud prokuröri Margus Kurmi amatööriks. “Estonia lõppraportis on kogu tõde kirjas,” ütleb Lehtola SL Õhtulehele ega soovita langeda teisitimõtlejate lõksu.

Lehtola tegi endale nii Eestis kui ka kodumaal nime 1994. aastal uppunud Estoniaga. “See oli mu karjääri enim tööd nõudnud uurimine, aga mitte kõige raskem. Estonia väsitas emotsionaalselt,” meenutab Lehtola, kes on kokku uurinud 25 laeva- ja paadihukku.

30aastase Margus Kurmi kevadel avalikustatud raport ei mahu Lehtolale kuidagi hinge. “Seal pole midagi uut. Tõsi, seal on üks uus legend. Et Rootsi sõjaväeallveelaev võis sukelduda Estonia hukupaika,” ütleb ta. “Aga minu arvates oli see võimatu, sest piirkonda valvati liiga hästi.”

Lehtola sõnul toetub Kurm liiga palju vandenõuteooriatele. “Kohtusin temaga kevadel ja ta töömeetodid üllatasid. Ta küsis, miks meie komisjon välistas pommiteooria. Kurm oli hirmus kannatamatu, ta ei jõudnud kuulata. Tal olid eelarvamused ja ta lootis, et nõustun ta teooriatega.”

Ometi korraldas Lehtola ise aastaid tagasi uurimise, mis keskendus just plahvatusteooriale. “Soome keskkriminaalpolitsei võttis visiirilt värviproove ja sealt ei leitud ühegi maailmas kasutuses oleva tsiviil- või armeelõhke-aine jälgi. Murdekohtades ei avastatud ka põlemismärke — see oleks plahvatuste puhul tavaline,” täpsustab ta.

Lehtola peab praegu Estonia ümber valitsevat olukorda kahetsusväärseks ja süüdistab selles Kurmi. “Kurmi raport on tegelikult täis teisitimõtlejate ideid. Kui Kurmi komisjon loodi, võttis temaga ühendust Jutta Rabbe. Ta oli Kurmile oluline infoandja. Olen kuulnud, et nad ka kohtusid…” lisab soomlane.

“Ma ei tea, kas Kurmi tegevus on hea või halb, aga see on amatöörlik. Ta ei ole hea uurija. Ma ei ole talle seda näkku öelnud, aga pärast seda, kui ta meid küsitles, esitasime Eesti saatkonnas justiitsatašeele Jüri Urmile protesti. Eesti valitsus on meie ees ametlikult vabandanud. Vabandasid nii poliitikud kui ka ametnikud, nimesid ma ei täpsustaks.,” sõnas Lehtola.

Estonia huku ametlikku komisjoni ja Lehtolat üllatas paar aastat tagasi Rootsi tolliametnike ülestunnistus, et Tallinna ja Stockholmi vahel käis relvakaubandus.

“Teadsime, et 1994. aastal lahkusid Eestist viimased Vene väed. Teadsime ka, et sõjavarustust müüakse,” mäletab Lehtola. Ja kogenud uurijana täpsustab: “Rootsis avalikustati, et Eesti ja Rootsi vahel veeti tehnikat, aga mitte midagi plahvatusohtlikku. Kui saatuslikul ööl oli autos pomme, siis peaks sellest mujalgi märke olema. Aga neid pole!”.